Täna sõin suppi ja see polnud tavaline supp, vaid tähestikusupp. Just see sama, mida ma väikese põnnina sõin ja tähti ritta ladusin, moodustades nii oma nime.
Nüüd olen jälle mõtetega lapsepõlves ja meenutan, mis kõik sel ajal nii tavaline tundus, kuid nüüd võib panna nimetuse alla retro. Tegelikult on mõningad asjad praegugi müügil aga nad pole pooltki nii maitsvad ja lahedad kui toona.
Nüüd olen jälle mõtetega lapsepõlves ja meenutan, mis kõik sel ajal nii tavaline tundus, kuid nüüd võib panna nimetuse alla retro. Tegelikult on mõningad asjad praegugi müügil aga nad pole pooltki nii maitsvad ja lahedad kui toona.

Kui meil 90ndate alguses Soomes peretuttavad olid, siis saime igasugust "väljamaa" kraami, sealhulgas ka suurtes kanistrites apelsini Mehukattit ja muidugi lagritsat, õnneks viimast on praegugi Soomes külluses saadaval ja õnneks maitse pole ka oluliselt muutunud.
Asjadest on kõige paremini meeles kaks liikumisvahendit: kolmerattaline jalgratas ja kiiktool-auto. See viimane oli mu eriline lemmik, mäletan, et neid oli veel erinevaid värve aga, mis hingehinnaga seda nüüd müüakse (600 eurot), see on üle mõistuse. Muidugi lisaks, siis laste mini-mööbel, sellised pisikesed puust toolid, laud ja kapid ning mudelautodele mõeldud vaip, kus olid joonistatud tänavad ja majad. Last but not least Barbied, Petrad ja Fredid, lausa uskumatu kui palju sai nendega mängitud ja riideid valmistatud.
Palju toredaid mäletusi tuleb seoses kõigigi nende toitude ja asjadega meelde. Aga eks see käigi lapsepõlve juurde, tekitada endale rohkelt häid emotsioone tuleviku tarvis, et siis tore meenutada oleks.
No comments:
Post a Comment