Imeline Austria: 1. päev

Startisime pühapäeval, 21. augusti varahommikul, äratus oli seatud 5-ks ning juba 45 minutit hiljem võis reis alata. Esimese päeva plaan oli jõuda Saksamaale, mis tähendas, et pidime jutti sõitma pea 20 tundi ja 1 500 km. Läti-Leedu-Poola on justkui üks lõputu piir, mis lahutab Eestit imekaunitest mägedest.

1. päeva marsruut

Hommikul Tallinnast Pärnusse sõites kimbutas meid tohutu udu, terve tee läbisime valges vines ning Leedus jäime veel ühe vihmapilve alla, mis korraks maad kastis, ülejäänud reisi võisime nautida aga lõputut päikest ja suvekuumust. Läti ja Leedu möödusid kiiresti ja neist jäi silmi vaid see, et erinevalt Eestis on seal ikka elu väga trööstitu, kinnikasvanud põllud ning kohutav arhitektuur.

Pealelõunat jõudsime Poola, kus saime „nautida“ ehtsat rekkamehe elu, sealseid sõiduteid tükeldavad iga paari kilomeetri tagant linnad, oma 50 ala ja kiiruskaameratega, neisse sai nii mõndagi ootamatult suure kiirusega sisse lennatud, õnneks takkajärgi ühtegi trahvi pole veel tulnud.

Kuid see polnud veel kõik, kõige hullemad oli teetööd, mida jagus igale poole, üks neist oli koguni 84 km pikk jah, mitte 8 ega 4 km nagu Eestis tavaks ja muidugi peale seda tulid järgmised juba jutti õnneks mitte nii pikad.

Poola on üldse väga kummaline riik, sõida palju tahad ikka on veel sadades kilomeetrites sõita, lõpuks, esimese päeva südaöösel otsustasime alla anda ning TIR peatuses silma looja lasta, piirini jäi umbes 300km. Paraku aga kogu öine Poola kiirtee-elu ei lasknud meil kaua magada ning juba paari tunni pärast otsustasime edasi sõita, seal on kell 3 öösel sama tihe liiklus, kui meil kell viis õhtul Järvevana teel.

Siiski tikkus uni peale ja pidime enne Saksa piiri veel ühe unepeatuse tegema, seekord saime natukene kauem magada. Hommikul kell 7, kui silmad lahti tegime oli õues juba valge ning rahvas sagis täie hooga, väike värskendus Statoilis ja sõit võis jätkuda. Vaid 80 km lahutasid meid veel Saksamaast.

...

Imeline Austria: ettevalmistus

Tänasest alustan reisikirjeldust meie augustikuisest Austria reisist, kuna see oli niivõrd palju emotsioone tekitav ja ma ei tahaks kuidagi midagi välja jätta, siis jätkub seda rohkemaks kui ühkes sissekandeks. Head lugemist!
------------------------------------

Lõpuks ometi täitsime pikaajalise lubaduse, minna reisile ja mitte ainult naaberriiki vaid kohe kaugemale ja mitte vaid päevaks paariks vaid lausa nädalaks. Kuna me viie aasta jooksul pole kuidagi suutnud oma puhkuseid ja rahalist seisu üheks reisiks kokku ajada, siis just nii kaua kulus selleks, et me lõpuks asjad pakiks ja kodumaa tolmu jalge alt pühiks, kas või nädalaks.

Plaanide tegemist alustasime juba pea kuu varem, alguses oli mõte minna Türki, kuid kuna mu pass kaotab paari kuu pärast kehtivuse ja elukaaslane ei suutnud enda oma üldse leida, siis pidime midagi muud välja mõtlema. Ka eelarve oli väike, nii et miskit väga suurt lubada ei saanud. Kuid kui on kange tahtmine ja viitsimist natukene vaeva näha, siis on võimalik ka väikese aja ja rahalise kuluga väga vinge reis kokku panna, tarvis vaid neid kahte esimest ning autot.

Esimene samm oli see, et kohe alguses arvestasime, et ööbime kõik ööd v.a ühe öö autos, kuigi mul on suhteliselt väike auto, siis on sinna võimalik päris mugav voodiase teha ja takkajärgi võib öelda, et kannatab magada küll. Kogu reisi plaanis tegelikult mu elukaaslane, ta pani paika marsruudi ning sihtkohad, minul oli tarvis vaid aegajalt rooli keerata ja reisi täiega nautida.

Mõned päevad enne reisi aga otsustas auto meid negatiivselt üllatada, nimelt ei läinud ta ühel hommikul enam lihtsalt tööle. Neli aastat truud teenimist ja siis selline ehmatus. Nii jätkus ka teisel hommikul ja kogu me reisi kohale tekkisid tumedad pilved, õnneks lahenes asi tänu tuttavale kiirelt, sest piisas sellest kui tehnik peale vaatas ja viga oli leitud, kõigele lisaks parandati see veel tasuta ära.