X Factor UK, lemmikud selgunud

Nii, lõpuks on kõik osalised ära kuulatud ja lemmikud selgunud, sel hooajal hoian pöialt järgmistele lauljatele:

Üldiselt ma taolist muusikastiili ei fänna, aga see neiu suudab selle tõeliselt nauditavaks teha.

Mulle meeldivad lauljad, kes ei jäta hetkekski kahtlust et nad tõesti laulda oskavad ja need kaks on kindlasti favoriidid selle aasta X Factori tiitlile. Oluline tähelepanek on see, et mõlemad armastavad esinemise ajal silmi kinni hoida. Aga pöidlad pihku!

Lisan veel ühe lustaka video kategooriate (tüdrukud, poisid, 28+ ja grupid) jagamisest mentorite vahel. Nagu ka eelmisel hooajal on sel aastal nendeks Louis Walsh, Simon Cowell, Dannii Minogue ja Cheryl Cole.

Ja nagu juba eelmisest videost vähe oleks, üks tõre, tõre aga äärmiselt naljakas Louis veel kord.

Poliitiline kräpp Tallinna moodi

Eile hommikul sai Delfist lugeda uudist, et Tallinn kärbib lasteaedade ja koolide eelarvet 33 miljoni võrra, mis kujutas endas põhimõtteliselt niigi alatasustatud asutustele ja lapsevanematele korralikku hoopi.

Kusjuures juba lugedes seda uudist tundus mulle, et päris niisugust avalikku käsitlemist Tallinna linnavalitsusest antud teemal ei oodatud ja lõpuks määritakse asi, kas konkreetse ametniku või siis jälle riigi kaela, nagu neil kombeks on. Kui esimene info meediasse lekkis olid vastutavatel ametnikel suud lukus, Tallinna abilinnapea Yana Toom suundus just sel päeval puhkusele ja keegi midagi ei teadnud.

Esimesena avasid suu muidugi IRL ja Reformierakond, linna ja riigi vaheline jagelemine on juba nii tavaliseks saanud, et see ei üllata enam kedagi, antud juhul oli see ka õigustatud. Muidugi läks nendega kaasa ka Sotsid, kes teadupoolest Keskerakonnaga linnavalitsuses koalitsioonis, kuna kahe erakonna vahelised pinged on seoses esimehe vahetusega niigi pingeliseks muutunud, otsustasid nad end plaanile vastanduda ja astusid lasteaedade ja koolide kaitseks välja (hea võimalus populaarsust tõsta).

Lõpuks kui diskussioon kommentaariumis võttis juba kurje pöördeid ning oli ilmselge, et suurem osa neist on selle kärpe vastu, avanes linnavalitsuse suu (Tallinn muutis meelt: Savisaar tühistas eelarvekärped) ja ruttu võeti igasugune eelarve vähendamise plaan tagasi, sealjuures pesti esmalt puhtaks ennast, tuues välja, et tegemist oli suure arusaamatusega ja sinna juurde pikalt laialt igasugust häma. Lõpuks võttis kogu süü enda peale Tallinna abilinnapea Yana Toom, kes tunnistas "Aktuaalse kaamera" stuudios, et tema vastutab lasteaedade eelarveid puudutanud segaduse eest.

Vaid mõned kuud tagasi kaagutati linnavalitsuses, et neil on kõik roosiline ja ühtegi sotsiaalset muret Tallinnas enam ei eksisteeri, lisaks võeti kuu alguses kiiruga vastu juba järgmise aasta positiivne eelarve.

Nagu ka kommentaariumis teravalt esile tõsteti süstitakse Tallinnas raha hoopis uute kasutute ametnike, aastaringsetele propaganda-masinate ajalehe Pealinna kui ka TV14 jaoks, ning valimiseelsete "heategude" tarvis.

Üldiselt on mul Keskerakonna tegevusest jäänud silma üks, pidevalt käib mingi sahmerdamine, muudkui lubatakse ime asju kokku, küll nemad annavad pensionäridele 1200 krooni, küll jagavad 5500 töökohta,(mis tegelikult tekitatakse õhust või koondatakse eelnevad töötegijad ja võetakse uued lihtsalt teise nimetusega) siis pakutakse abivajajatele küttepuid ja kartuleid, mis ostetakse ulme hinnaga sisse ja suur osa sellest leiab oma lõpu mädanedes kuskil laohoones. Muidugi maksab kogu selle kupatuse, pluss reklaami kinni Tallinna sissekirjutusega kodanik.

Need on vaid loetud asjad, mis kaasnesid eelmiste KOV valimistega, sealjuures mainimata kui palju loobiti paralleelselt heategevusega pori teiste kaela, et Reformierakond tõstab pensione, Euro on vaid müüt ja üldse on kogu maailma majanduskriisis süüdi vaid Ansip. Lisaks tekitatakse õhust igasuguseid imelikke makse nagu näiteks müügi- ja paadimaks.

15. nädala pilt: Punane

Ma olen lummatud sellest pildist, õigemini kleidist ja selle veripunasest värvist, olen enam kui kindel, et seda kleiti saame näha ka presidendi vastuvõtul.

Foto: Andres Putting

Tervet galeriid saab näha siit: Lili Jahilo sügiskollektsiooni esitlus

Hoian silma peal: 7. hooaeg The X Factor UK

Kõik teavad mis on Superstaari saade, Eestiski on neid 3 hooaega tehtud/otsitud, leitud ka mõni täitsa okei staar aga kuna meil valitakse neid kaootiliselt (st. mitte igal aastal), siis tasub vaadata ka kaugemale, näiteks mina olen enda jaoks avastanud Suurbritannia X-Factori.

Eelmisel hooajal elasin ma paarile lauljale elavalt kaasa ja iga nädal ootasin millal saated internetti jõuavad, et siis oma lemmikute käekäigust teada saada. Panen siia mõned neist, kes mulle kohe silma jäid ja päris lõpuni ka välja jõudsid:


VIDEO: X Factor 2009 - Stacey Solomon - tema oli minu kõige lemmikum, kahjuks ei saa seda videot siia otse panna.

Arusaadavalt on ka sealne valik suurem ja seetõttu tihti ka põnevam. Kuigi selle aasta oma on jõudnud juba gruppide jagamiseni välja (umbes nagu meil valitaks 10 finaalsaatesse) julgen ma väita, et nüüd alles põnevaks läheb.

Olen eelnevalt välja toonud ühe eskorttüdruku saaga, kes küll ootuspäraselt finaalsaatesse ei jõudnud aga nüüd ma luban, et hoian rohkem kursis tõsiste tegijatega. Selle ja eelmise aasta videoid näeb TheXFactorUK YouTube kodulehel. Püsige lainel!

Nimest kui sellisest

Tegelikult olen ma oma blogi pidanud juba üksjagu aega aga siiamaani pole ma lahti seletanud, kust on pärit nimi Hatifnati puu - juurtest ladvani. Tegelikult see on just nii lihtne ja loogiline kui esmapilgul tundub, eriti neile, kes on kursis Muumioru lugudega, kus leiduvad sellised toredad tegelased nagu hatifnatid, Vikipeedia ütleb nende kohta järgmist:

"Hatifnatid on pikad, kõhnad, kummituslikud olendid, kes meenutavad pisut pikki valgeid sokke. Neil on ümmargused ilma kaelata pead kahe suure silmaga. Kummalgi keha küljel asuvad neil viis sõrmetaolist moodustist.

Olemuselt on nad vaiksed ja tõsised, nad ei kuule ega saa rääkida, ent see-eest on neil erakordselt terav tundemeel, millega suudavad tajuda ka kõige nõrgemaid maapinna võnkeid. Samuti tunduvad nad olevat üsnagi melanhoolsed.

Suurimat huvi tunnevad nad ilma vastu ning neil on olemas oma ühine baromeeter. Erilist huvi näivad nad ilmutavat just äikesetormide suhtes. Selline kogus elektrit muudab nad pimedas helendavateks ning puudutustele ohtlikeks, kuna on elektriliselt laetud."

Hatifnati puu on koduks lugudele, mis räägivad ilmast, lapsepõlvest ning aktuaalsetest teemadest läbi minu silmade. Juurtest ladvani on aga teekond, mis viib mind eilsest läbi tänase homsesse, ning ma annan endast parima, et kõik olulised hetked saaksid jäädvustatud ja loodetavasti ka jagatud.

24=24 ehk sünnipäev

Sünnipäeva laps võta veel üks naps! Lustakas tuju sees, päike isegi piilub pilve tagant ja mul on SÜNNIPÄEV!

Lõpuks on käes see suur päev, kui kukub müstiline aastanumber 24. Eriliseks teeb selle just see, et minu elu läbivateks numbriteks on 2 ja 4, tihti eksisteerivad nad koos. Lisaks lapsena erinevaid rollimänge mängides olin ma alati 24-aastane, nüüd on see aastanumber käes ja kui toona tundus see nii müstiliselt suur ja täiskasvanulik, siis praegu tunen ma end sisimas täpselt sama vanana kui toona.

Täna õhtul teen vaikse istumise enda ja elukaaslase vanematega ning homme natukene suurema lähedasemate sõpradega. Sünnipäevakingiks korraldan väikese korjanduse ja kogutud raha eest lähen teen langevarjuhüppe.

Aga, mis siin ikka pikalt, ma luban endale, et naudin seda aastat 100%!

Küsimus: Mis keeles see tüdruk räägib?

Vaatasin minagi siis lõpuks selle hooaja Suurbritannia X-Factori tähe ära, noor eskorttüdruk Chloe Mafia, kes sai kõigi üllatuseks edasi. Sellest ma ei saanudki aru, et kas ta oskab laulda või mitte, nooti ta vist väga ei tunne aga alguses lõõritas päris tublisti.

Välja nägi ta igatahes silmatorkav ja jäi seetõttu kohe ka meelde, kuigi selline meigi rohkus, eriti need jubedad ripsmed mulle väga ei istu on artistidele kõiksugused veidrused lubatud (Lady Gaga, Michael Jackson jne.) ning need tulevad pigem kasuks kui kahjuks.

Ka ei ole küsimus selles, kas ta on siis maakeeli prostituut või mitte, kuigi 19-aastasest sellist elukutset ei ootaks aga see selleks. Mind häiris hoopis tema kõnemaneer, ei ole mina sellist puterdavat juttu ammu kuulnud, tundus nagu oleks tal suu koguaeg täis olnud. Tean isegi, et Inglise ja Ameerika inglise keelel on vahe aga niisugust aktsenti küll olemas ei ole. Vaadake ja veenduge ise!

14. nädala pilt: Ingel Diana

Seekordne nädala foto on pärit Kalendritüdruku konkursi ühe kandidaadi galeriist.

Foto: Ardo Kaljuvee

Tervet galeriid fotosessioonist näeb SIIT!

Üks südantsoojendav lugu

Tänases Maalehes on lugu Nõva vallas elavast koerast Bläkist, kes õppis puudetoomise nii hästi ära, et pererahval endal pole pliidipuude tassimisega enam mingit vaeva. Rohkem saab selle koera kohta lugeda ja pilte vaadata siit: Pererahvas õpetas koera küttepuid tuppa tooma.

Pilt: Screenshot

Abiks seenelisele

Ka kõige suuremale seenesõbrale võib teinekord seente määramine küllaltki keeruliseks osutuda. Nagu ka täna, kui mu vanemad seenelt tulid, korvid küll täis aga peale lähemalt uurimist selgus, et 90% neist olid mürgised tavavahelikud. Hea kui see enne söömist välja tuleb, veel parem kui enne korjamist. Selleks, et teinekord metsas lihtsam oleks ja ka hiljem määramisel, soovitan ma sellist lehekülge: http://www.hkhk.edu.ee/seened/seened.html

Pime nagu tökat

Üks, mis mulle üldse ei meeldi on öine maanteesõit, vaatamata sellele, et load juba mitu head aastat taskus, kardan ma seda nagu tuld. Eile olin ma taas sunnitud öösel rooli istuma ning 140km pilkases pimeduses sõitma ja nagu kiuste keeras ilm korraliku käki.

Kuigi terve päev sadas vihma oli õhtul startides taevas täiesti selge, isegi tähti oli näha, siiski peale kümne kilomeetrist sõitu hakkas vaikselt vihma tibutama ja vaid loetud minutitega muutus see paduvihmaks. Alguses sõitsin vanemate taga, kuid ilmastikuolud ei lubanud mul kaua neil sabas püsida, esiteks häiris see tempot ja teiseks muutus see piiratud nähtavuse tõttu ohtlikuks.

Kuna väljas oli korralik sadu, siis ei saanud ka täistulesid kasutada, sest see tekitab hüpnootilise tunneli, mis segab oluliselt keskendumisvõimet, seega pidin leppima tavatuledega. Samas kottpimedal ja vihmasel teel on see korralik katsumus, arvestades minu suurt hirmu ootamatult teele hüppavate loomade ees. Muidugi nagu tellitult suutis mingi kährikulaadne auto eest läbi vilksata, õnneks ilma kokkupõrketa, kuid adrenaliinilaks oli kõva.

Lõpuks kui linnavalgusesse jõudsin vaibus nii muuseas ka vihm, kadus uni ja kõik muud hädad, mis terve sõit vaevanud olid.

Filmiarvustus: Resident Evil: Afterlife

Lõpuks, peale nädalat ootamist sain vaadatud selle aasta ühe oodatuima filmi Resident Evil: Afterlife. Olles korduvalt vaadanud sellele eelnevaid osi, olid ootused väga kõrgele, vahest liiga kõrgele tõstetud. Tegemist pole minu jaoks kindlasti "just another zombie movie" stiilis filmiga, sest erinevalt samalaadsetest filmidest, on Resident Evili peaosas minu läbi aegade lemmik näitleja Milla Jovovich, kes suudab iga filmi vaatamisväärseks teha.

Aga tagasi filmi juurde, kõik eelnevad osad olen vaadanud kodus, seekord otsustasime kinno minna, esiteks ei kannatanud nii kaua enam oodata ja teiseks pakub kino palju suurema elamuse, seda enam, et tegemist on 3D-ga. Olin eelnevalt vaadanud ära mõlemad treilerid, mis kummalisel kombel tekitasid hoopis teistsuguse ettekujutuse filmi ajalisest ülesehitusest ning süžeest, kuid samas oli sellevõrra põnevam vaadata selle kulgu. Nagu ka eelmistes osades, oli läbivaks teemaks punktist a punkti b jõuda ja seda läbi zombi hordide, sinna juurde rohkelt "matrix`i" trikke ja kuulirahet.

Kui kahes viimases osas olid Alice`l supervõimed, siis selles filmis ta kaotab need ja on justkui tagasi alguses, kus tuleb rinda pista ülitugevate vastastega tavainimese kehas. Seetõttu polnud ka võistlusstseenid nii vägevad, sest jõu tasakaal oli paigast ära. Ka seekord ei puudunud filmist üks ütlemata kole ja tugev hiigelmonstrum ning zombi-dogid, tõsi, need kaks läbivat tegelast tunduvad juba kohati koomilised. Hoolimata sellest jätkus põnevust ja ehmatusmomente terveks filmiks.

Kõige rohkem on mulle südamesse läinud esimene osa, nagu selliste järjefilmide puhul vast tavaks ongi, samas annab just selle jätkumine tahtmise uuesti ja uuesti kõik eelnevad üle vaadata. Ka seekordne film lõppes nii, et on vaid loetud aastate küsimus, kui sellele järg tuleb.

Palju andis juurde 3D efektid, väidetavalt kasutati samu kaameraid, mida "Avatari" valmimisel, samas ei oska ma täpselt öelda, mis vahe on erinevatel 3D tehnoloogiatel, minu silm seda igatahes välja ei loe. Kuid üks on kindel, kolmemõõtmeline on kõvasti etem kui klassikaline ja see on kindlasti üks tuleviku filmimaailma prioriteet nr 1.

Treiler 1:

Treiler 2:

Kui heategevusest saab äri vol2

Mõned päevad tagasi tõstatas lehekülg Avameelselt sotsaiaalmeediast Facebookis üles teema, kus peategelaseks ei keegi muu kui see samune heategevuskampaania, millest ma ka hiljuti oma blogis kirjutasin "Kui heategevusest saab äri".Oma arvamust avaldati päris palju ja seda ka sisukalt, kuid mulle jäi silma hoopis kampaania korraldaja kommentaar, mis kinnitas minu kahtlusi, et tegemist pole millegi muu kui omakasupüüdliku reklaamiga. Seda enam torkas silma tema küüniline suhtumine sellesse, justkui nii ongi normaalne.
Pildid on tehtud screenshot`ina Facebooki lehelt

Naljanurk: Koerte eri

Kõik koeraarmastajad teavad, et koerad on võrratud, nad suudavad iga päev midagi naljakat korda saata, siin on mõned eriti humoorikad videod, mis on mulle silma jäänud.

Pu-ra-ti-no ehk nädala pilt nr 13

Sel korral teen väikese erandi ja panen nädala pildist üles nii originaali kui ka selle, mis Weekendi üles läheb. Kuna ma jumaldan värve ja kontraste, siis ma suhtun väga kriitiliselt originaalidesse ja töötlen need alati üle, see kehtib nii fotograafide kui ka minu enda piltide kohta. Milleks leppida vähemaga kui on võimalik teha paremaks!

Foto: Christo Neemre

Tervet galeriid Hollywoodi lustakast 15. sünnipäevast näeb siit!

Kui heategevusest saab äri

Täiesti uskumatu, millise kirja ma täna sain:

Maailma suurim internetiturunduse ettevõte WSI toetab Pelgulinna Sünnitusmaja

Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond ja internetiturunduse ettevõte WSI alustasid täna suhtluskeskkonna Facebook põhist uudset heategevuskampaaniat, et aidata kaasa vastsündinute elustamislaua ostmisele.

Tänasest alates saab iga Facebooki kasutaja anda oma hääle vastavasisulise kampaania toetuseks. Iga „Meeldib“ märk WSI Online fännilehel võrdub ühe krooniga, mille WSI kampaania lõppedes Toetusfondile annetab. Kampaania kestab kuni 09.10.2010.

WSI juht Armin Tülli: „Sarnane Facebooki kampaania on Eestis esmakordne. Tavaliselt on Facebooki kasutajal võimalus „Meeldib“ märgi abil midagi saada/võita, kuid selle kampaania käigus saab hoopis hea eesmärgi täitmiseks ise anda. Meie eesmärk on koguda 100 000 „Meeldib“ märki ja see siis vastavalt summana Toetusfondile annetada.“

Eesmärk võib näida üllas, aga kui vaadata, mis meetodil see sada tuhat kokku aetakse on küllaltki selge, et tegemist on kõike muud kui puhtsüdamliku heategevusega.

Esiteks, käib kogu "annetamine" läbi turundusettevõtte/äriühingu WSI Online, kes kogub n-ö "meeldib" märgi abil OMA Facebooki leheküljele 100 000 klienti, mis teeb nende jaoks ühe inimese hinnaks kõigest 1 krooni. Mõelda vaid, kui palju kasu nemad sellest suurest hulgast inimestest saavad, 100 000 ja võimalik, et enamgi kontakti, kellel peale kampaania lõppu midagi maha müüa, tulevik oleks justkui nagu kindlustatud.

Teiseks on nad piiriks pannud just selle ümmarguse numbri, kõik "kliendid", kes üle selle tulevad, toovad neile ekstra kasumit, sest nende eest ei pea maksma. Samas, kui ei tule vajalik arv kontakte kokku, ei pea nad kõike välja käima ja seega on ka mustema stsenaariumi korral rahaline läbikukkumine minimaalne.

Sotsiaalmeedia on hetkel äärmisel populaarne ettevõtete seas, kus värvatakse läbi erinevate kampaaniate endale kliente, pakkudes neile liikmeks olemise ja selle info levitamise eest erinevaid hüvesid, alustades kingadest ning lõpetades reisidega ja nagu nüüd selgub ka heategevusega. Selle asemel, et maksta kümneid ja koguni sadu tuhandeid erinevatele portaalidele, lehtedele ja telekanalitele reklaami eest, panustavad firmad hoopis otseturundusele. Kui inimene on ühinenud nende leheküljega, hakkab ta saama igapäevaseid uudiskirju ja infot konkreetse ettevõtte kohta.

Siinjuures ei saa süüdistada ainult seda konkreetset kampaaniat, sest minu teada võtab ka EMT iga annetuse pealt oma protsendi, ka sellisel juhul on lisaks heategevusele tegemist eraettevõtte toetamisega, mis on osavalt peidetud annetuse sisse, tuues nii rahaliselt kui ka mainele kasu.

Seega, kui oled tavaline inimene, kes tahab toetada lastehaiglaid, varjupaiku jne., siis mine kohale ja tee seda isiklikult, ilma vahendajateta ja kui olete ettevõte, siis korraldage üks "heategevuslik" kampaania, sest võidate igal juhul.

Tuhat ja tuline!

Täna õhtupoole avanes aknast selline vaatepilt, kõik käis väga kähku, tuletõrje oli kohal paari minutiga ja kustutamiseks kulus teine sama palju:
Ei tea, kas tegu oli laste tembu, süütamise või mõne hooletu suitsetajaga, igatahes jäi päris palju inimesi ilma prügimajast ja üks eriti õnnetu auto küljest. Loodetavasti omab ta kaskot!

Alles eelmisel nädalavahetusel käisin ma tuletõrjekoolitusel ja nagu ka seal tõdesime, siis kulub terve maja täielikult maha põlemiseks vaid kümmekond minutit. Siin ka üks õpetlik video selle kohta, mis tulekahju korral ruumis toimub:

Sügis käes, sügis käes ...

... lehti aina langeb! Vaatamata sellele, et tervis on kõike muud kui hea, võtsime ette väikese jalutuskäigu metsa, et end tuulutada. Kuna praegusel ajal on parim aeg seente korjamiseks, siis lootsime heale õnnele, et ehk saab õhtul soustigi teha.

Mulle kohutavalt meeldib männi-kuusemetsa lõhn, ma võiksin lausa tunde seal jalutada ja imetleda. Seetõttu ei jätnud ma ka kaamerat koju ja pildistasin ühtlasi üles kõik eriskummalised ja värvilised seenemikud. Lisaks rohkele silmailule sain korraliku saagi puravikke, mis maitsesid liha kõrval eriti hästi.

37+

Lõpuks sai sügisgripp ka meid kätte. Juba nädal tagasi ilmnesid elukaaslasel esmased nähud, minul mõned päevad hiljem, kuid töönädala pidasime sellegi poolest vastu.

Nagu kiuste, just reedel, kui meil on üle pika aja plaanid tehtud, et läheme õhtul välja kontserdile, murrab haigus jalust, vaid mõned tunnid enne minekut kraadisime end ja saame kinnituseks 37.3 ja 37.1 ning lõristasime selle peale vaid nina.

Siiski otsustasime end kokku võtta ja välja ajada, kuigi kohati oli väga raske silmi lahti hoida, suutsime ilusasti kontserdi lõpuni olla. Kui koju jõudsime, suundus elukaaslane otsejoones voodisse, mul oli veel vaja mõned nõud pesta ja seda, kuidas ma lõpuks voodisse jõudsin ei mäletagi. Mingi hetk hakkas öösel väga külm ja tõin teisest toast lisateki juurde. Hommikul kui silmad lahti tegin tundus, et kell on väga vähe aga tegelikult oli juba 10, peale väikest inventuuri avastasin, et olin magama minnes patsikummi ja ehted "viisakalt" voodi alla pannud.

Hetkel on enesetunne kõike muud kui hea, pea on paks ja uimane olla. Ainus, mis ahvatlev tundub on soe voodi, sinna vist jääkski terveks päevaks, kuid sellist lõbu ma endale lubada ei saa.

Kui poliitikast saab tsirkus

Elu24 suutis Keskerakonna Noortekogule 1:0 teha. See on juba vana uudis, et punkarist muusik Tõnu Trubetsky liitus Keskiga, kuid nüüd elab tema tiitel juba oma elu.

Foto: Screenshot

Nimelt toimus täna Keskerakonna Noortekogu meeleavaldus Stenbocki maja ees, kus nad kandsid T-särke, millele oli kirjutatud "Keskerakond on punk! Punk on lahe!". Lisaks tuleb välja, et Kesknoorte juhatuse andmetel on see koguni nende uus hüüdlause.

Selle peale valgustab Rakvere teatri peanäitejuht, Kohtla-Järve punkkultuuri suurkuju, punklaulupidude korraldaja ning punkansambli Streptococcus Pyogenes vokalist Üllar Saaremäe selle sõna tähendust:

«Mõtleme, mida punk tegelikult tähendab. See on ju släng inglise keelest "saast, mis ujub veepinnale". Kui Keskerakond tahab olla saast, mis ujub veepinnale, siis andku tuld!»

Taaskord on mul naljavideo varkus, kui ikka täpselt, ei tea, mis üks või teine asi tegelikult tähendab, siis ei tasu selliseid väljaütlemisi teha.

APPI! Hakkab jälle pihta

Ettevaatust, sisaldab poliitikat!

No nii, lõpuks nägin ära, esimene kurjakuulutav valimisreklaam. Eelmise aasta KOV valimiste plakatite/reklaamide õudused pole veel mälust kustunudki kui uued ja arvatavasti ka hullemad pihta hakkavad. Vot, ei teagi nüüd, kellele esimene koht anda, kas Keskerakonnale "Tallinna töömessi" või IRLile "Ene Ergma küsitluse" eest.

Mis sest, et ma poliitikast suurt ei jaga, üks on kindel, kui selline poriloopimine uuesti hakkab nagu viimane kord, siis tuleb küll tahtmine valimiste ajaks kohvrid pakkida ja kaugele ära lennata. Täiskasvanud ja kohati juba muldvanad mehed/naised, käituvad nagu lasteaia lapsed liivakastis.

Eelmise Riigikogu valimise tulemusi ja täpsemat infot saab lugeda siit: 2007. aasta Riigikogu valimised

Tegelikult on kummaline, kuidas aastatega on üha enam poliitiline debatt tavaellu pugenud. Lapsepõlvest ma näiteks küll ei mäleta, et kodus, sugulaste juures või seltskonnas oleks üldse poliitikast räägitud. Inimesed käisid valimiste päeval kohalikus kultuurimajas ja korras, ei mingeid ülemääraseid diskussioone sel teemal. Samuti ei vahtinud tänaval vastu hiiglaslikud plakatid ja telekast ei jooksnud ülistavaid kiidulaule.

Arusaadav, et maakohtades pole konkurents nii suur (enamasti võidab see, kellel oli kõige rohkem naabreid, sõpru) kui näiteks Tallinnas aga siiski oli toona poliitika palju kaugem lihtinimesest. Mõnes mõttes on see positiivne, et meid huvitab, mis seal mäe peal ikkagi toimub, sõltub ju sellest meie riigi, maakonna, linna ja vähesel määral ka küla käekäik. Kuid, kas selleks on vaja nii suuremahulist poliitreklaami uputust, sealjuures pole erakondade eesmärk enam ammu end tutvustada, vaid parastada ja poriga loopida vastaseid, kuid mis kasu meie sellest saame?

See ei tekita konflikti ainult erakondade vahel, vaid ühiskonnas, kus inimesed jagunevad gruppidesse erinevate parteide eelistuste järgi. Enam ei küsita seltskonnas, mis muusikastiili keegi kuulab, vaid mis erakonda toetab, vastusest oleneb, kas järgneb tunnustav noogutus või hakkab tuline debatt teemal, miks üks on halb ja teine hea. Been there, done that!

Ma tahaks südamest loota, et see kahe suure, Reformierakonna (riik) ja Keskerakonna (Tallinn) vastandamine ning kemplemine leiavad peagi oma õnneliku lõpu, sest niikaua kuniks Eestis käib pidev "sõda" niivõrd kõrgel tasemel, ei saa keegi siin ennast rahulikult tunda.

Kes on hullem roolijoodikust?

Täna õhtul kui kodu poole sõitsime jäime ühe takso taha toppama, mis sõitis aeglaselt nagu tigu, vingerdas muudkui ja "magas" pidevalt valgusfooride taga. Kõik viitas sellele, et tegu on purjus või magamata autojuhiga, otsustasime esilagu lihtsalt jälgida.

Kahjuks oli tal sama marsruut nagu meilgi ja tipptunni aegne liiklus ei andnud sugugi võimalust temast mööda sõita. Kui Selveri juurde jõudsime oli meie taha juba terve saba tekkinud, algne närvilisus muutus vaikselt hämminguks, et mis küll toimub.

Lõpuks kui Pirita vallamaja juures kõrvuti valgufoori taha jäime saime ka oma vastuse, onuke lahendas konkreetselt ristsõna ja tegemist oli lausa nii suure lehega, et terve ta vaateväli oli sellega kaetud. Pole siis ime, et ta maast ja ilmast miskit aru ei saanud.

Naljanurk: Subtiitrid

Eilse "Eesti Maffia" saatega meenus mulle üks vana hea naljavideo. Nimelt oli üsnagi koomiline vaadata, kus "maffiavend" Tarmo Laane jutule oli juurde lisatud eestikeelsed subtiitrid. Tema puhul olid need ka õigustatud, sest sellisest pudistamisest oleks ilmselgelt võimatu midagi aru saada, diktsioon oli olematu, rääkimata seosetust jutust. Aga see selleks, vaadake parem seda naljavideot:

Mood on moes ehk 12. nädala pilt

Seekordne foto oleks justkui pärit Milano moelavalt, aga ei, tegemist täitsa ehtsa Eesti asjaga. Pilt räägib rohkem kui tuhat sõna!

Foto: Ilmar Saabas

Tervet galeriid Baltika sügis-talve moeshow`st näeb siit!

Muusikasoovitus: Skunk Anansie

Juuni alguses Helsingi Live kontserdil hetkega südamesse läinud Skunk Anansie on justkui palsam hingele ja kofeiin vaimule. Soovitan igatahes!

"Siin me oleme ... ja siia me ka jääme!"

Nädalavahetusel käisin ettevõtte suve/sügispäevadel Eismal, kohas, mis vähem kui kuu aega tagasi sai augustitormis kõige rängemaid kahjustusi ning endiselt käib seal vilgas töö tagajärgede likvideerimisega.

Alustuseks olid loengud, mis venisid oodatust kaks korda pikemaks, kuid väike lõunasöök turgutas uuesti üles. Siis loositi välja kuuesed meeskonnad ja hakkasime filme väntama, meile sattus kultusteos "Siin me oleme". Selle asemel, et taaselustada kogu süžee, tegime kannapöörde ja keerasime kogu asja õudusfilmiks.

Aega anti 2,5 tundi ja kui teised meeskonnad said selle ajaga oma filmi purki, siis meil oli selleks hetkeks vaid 2/3 tehtud. Õnneks läks lõpp ruttu ja kolme tunniga saime meiegi ühele poole. Kahjuks on film sellise sisuga, et seda laiemalt näidata ei saa ja kui seal ka osad jupid välja võtta, siis läheb mõte kaotsi. Nii et igatpidi jama.

Peale filmimist tehti uued grupid ja toimus meeskonnamäng Enigma, kuna olime suhteliselt laisad ja muidugi ka väsinud, siis proovisime võimalikult vähese jalavaevaga pääseda ja keskendusime hoopis teiste osaliste küsimuste põhjalt vastuste leiutamisega. Tulemus oli nõrk, jäime eelviimasteks, vastates 16 20-st õigesti.

See eest läks Oskarite jagamisel väga hästi, sest meie õudusfilm "Siin me oleme ... ja siia me ka jääme!" noppis koguni kolm kuuest auhinnast, sealhulgas parima kõrvalosatäitja, režissööri ja kõige tähtsama, parima filmi Oskari. Konkurents oli päris tihe, kokku tehti viis filmi ja nii mõnigi ajas ikka südamest naerma.

Õhtu jätkus diskoga, mis oli paras eneseületamine paljudele, sest pea 6 tundi värskes õhus materdamist olid ka kõige kõvemad peoloomad südaööks omadega läbi.

Kus on kodu, mis on kodu, kus on kodukoht ?

Uskumatu kuidas üks väike asi võib terve päeva ja tuju ära rikkuda. Nimelt oleme taaskord korteriotsingutel ja no miski pole nii tüütu kui päevast päeva kinnisvaraportaalides tuulamine. Hea meelega jätkaks elukest praeguses "kodus", kuid kuna elu keeb kesklinna suunas, siis Viimsi jääb paraku kaugele sellest.

Foto:Internet

Ja nagu kiuste lähevad head korterid päeva-paariga, nagu ka tänane valitu. Eile tuli üks sobilik korter üürile ja ma siis haarasin kohe telefoni, et kokkusaamine leppida, lõpuks jäi seis nii, et helistan täna. Helistasingi ja leppisime kella seitsmeks kokku ja no kui ma kell 7 kohale jõudsin, et vaataks siis üle, tuli välja, et nemad allkirjastavad juba lepingut ja korter läinud. Tere tali!

Teine, mis mind kohutavalt häirib on maaklerid, no milleks neid vaja? Nii palju kortereid, mida võiks kasvõi mõelda-kaaluda käivad läbi maakleri ja no maksta terve kuu summa 4000-4500 krooni mingile kõrvalisele isikule, mitte millegi eest, tundub ülekohtune. Õnneks meie praeguse korteri omanik oli nii viisakas, et maksis pool ise ja miks peakski üüriline maksma selle eest, et omanik läks kergema vastupanu teed? Üks korter, mis mulle silma jäänud on juba mitu head nädalat üleval ja ma olen täiesti kindel, et põhjus peitub vahendustasus, mis on koguni terve kuu üüri summa + käibemaks, uskumatud ahnus.

Nisiis jätkuvad meie otsingud, selle sobiva ulualuse leidmiseks, teinekord ehk näkkab?

Kus on Biiiiiloooo?

Üks väsinud koer:

Nunnumeeter lakke

Taaskord üks vana video, mis mulle täna hommikul tööle tulles meenus. Kui oma unistuste kallal tõsiselt vaeva näha, lähevad need lõpuks ka täide.

Kodused kosmoseseiklused: Star Trek

"Space: the final frontier. These are the voyages of the starship Enterprise. Its continuing mission: to explore strange new worlds, to seek out new life and new civilizations, to boldly go where no man has gone before."

Foto: Internet

Just nende sõnadega algab miljoneid vaatajaid ja sealhulgas ka meid paelunud seriaal Star Trek. Kuigi see nimi hõlmab mitmeid teleseriaale läbi aastakümnete ning lisaks veel mitut head filmi, siis meie südame on võitnud just 80ndate Star Trek: The Next Generation.

Eile saime kätte teise hooaja kogumiku, praegu on esimesest hooajast veel vaid vaid mõni osa vaatamata ning siiamaani on jätkunud põnevust kuhjaga. Kokku on The Next Generation`il koguni seitse hooaega, seega on mida oodata, vaadata.

Tegelikult sattusime selle vaimustuse otsa juba eelmisel aastal, tänu viimasele filmile Star Trek (2009), mida kinos vaatamas käisime. Film oli muidugi suurepärane, tänapäeva tehnoloogia lubab oluliselt tõetruumalt kõike kujutada ja sellise fantaasiafilmi puhul on see väga oluline.


Lapsepõlvest mäletan ma kõige esimest, telekast nähtud "Star Trek" (1966), mis oli küllaltki algeline oma mudelite ja stuudioga (eelnevalt olen oma naljarubriiki lisanud ka video ühe kaklusstseeni kohta). Kuid selle seriaali koosseisu kuulus selline tegelane nagu Spock, kes on üks minu lemmikutest terves Star Treki ajaloos.