Ma pole ammu enam kirjutanud ei trennis käimisest ega ka potitaimedest, mis aasta alguses sai suurelt ette võetud. Ja kuigi vahepeal on möödunud pool aastat ning terve suvi, siis vähemalt trennis käimise soov ja taimede eluvaim tundub olema visa.
Juuni saabudes tegin iganädalasele trenniskäimisele pausi, seda eelkõige sellepärast, et mul oli operatsioon tulemas ja peale seda oli igasugune füüsiline trenn vähemalt kuu aega keelatud. Selle asemel käisin ma tegelikult juba kevadel paralleelselt trenniga ning terve ülejäänud suve rulluisutamas, kokku sai läbitud tublisti üle 100 kilomeetri.
Nüüd olen ma juba kaks nädalat uuesti regulaarselt trennis käinud, alguses oli pisut raske ja paar päeva ka mõnusad lihasevalud aga nüüdseks olen rütmi kätte saanud ja asi tundub sujuvat. Pool aastat rohkem liigutamist on hästi mõjunud ka mu kehale, mis on varasemast oluliselt rohkem toonuses ja trimmis. Kindlasti plaanin ma jätkata trenniga reisilt naastes ja seda nii pikalt kui võimalik.
Potimajandusest nii palju, et hoolimata sellest, et õues on puud juba kollased ning kaugel pole ka lumi, siis minu aknalaual kasvavad, küpsevad ja koguni veel õitsevad paprikataimed. Alates juunist küpseid vilju andnud ja praegugi veel kümneid uusi kandvad taimed on niivõrd viljakad, et ma ei imesta, kui ma veel jõuludekski värskeid paprikaid saan süüa. Seega täiesti lollikindlad taimed ja võib täiesti rahuliku südamega keskküttega majas aknalaual kasvatada. Kuid see pole kõik, ka basiilik vohab nagu segane, tõsi, ma pole eriti usin selle söömisel olnud aga ta paistab ka niisama näpistamisega rahul olevat.
