Eestlane maailmale

Kes meist poleks kunagi googeldanud näiteks oma nime, või siis kellegi teise oma. Aga, milline on näiteks eestlane, soomlane, nigeerlane või hoopis jaapanlane inglise keelt kõnelevale maailmale google pilgu läbi, selleks valisin ma mõned rahvused ja panin otsingusse, tulemus oli järgmine:

Kuigi esimese hooga tahaks kirjutada riigi nime, siis pildi poole pealt jääb tulemus väga nõrgaks, domineerivad lipud ja kaardid, mis muidugi seal elavate inimeste kohta suur ei räägi, muidugi on võimalus panna ka mitmusesse aga mina tegin seekord ainsuses.

Naljanurk: Murphy seadused töötavad alati

Tegelikult olen ma juba ammu tahtnud seda videot siia panna, kuid alati ununeb ära. Nüüd ma parandan selle vea.

Mai alguses esitles Volvo autotehas Rootsis pressile oma uudset avariide ennetamise süsteemi. Süsteemi tööpõhimõte on lihtne: kui auto jõuab eesliikuvale sõidukile ohtlikult lähedale, vähendab auto ise hoogu, ilma et juht peaks piduripedaalile vajutama. Paraku ei läinud kõik plaanipäraselt, nimelt esitluse ajal vedas tehnoloogia alt ning auto sõitis takistusele otsa.

Tegelikult öeldakse, et teiste õnnetuse üle pole viisakas naerda aga no selline ebaõnnestumine ajab kohe vägisi naerma. Lisaks tasuks sellest õppust võtta, et tehnikat ei tasu päris 100% ikka usaldada.

Ja kui sellest veel väheks jäi, siis Volvo pidurdussüsteem vedas alt ka Austraalia Motoshow esitlusel:

Nagu ütleb Murphy seadus: "Kui midagi saab untsu minna, siis ta ka läheb!"

Filmiarvustus: 28 Days Later & 28 Weeks Later

Nüüd, kui mõlemad filmid lõpuks vaadatud, on mul koguni süümepiinad, et ma nii kaua seda edasi lükanud olen. Ma arvan, et neist filmidest võiks nii mõnigi tulevase õudusfilmi tegija õppust võtta, mitte isegi nii sisu poolest kui just teostuse poole pealt. Enamasti mulle ei meeldi kui film on üles ehitatud heliefektidele, kuid antud juhul õigustas see ennast igati ära.

Esimeses filmis, "28 päeva hiljem"(2003) toimub tegevus neli nädalat pärast salapärase, ravimatu agressiivsuse viiruse levikut Suurbritannias, kus käputäis ellujäänud üritavad leida turvalist paika, kuid nagu ikka ei lähe kõik nii nagu plaanitud. See film toob hästi esile inimloomuse pahema poole, alustades viiruse valla pääsemisest kuni ellujäämisvõitluseni sõjaväebaasis. Tolles filmis mängis peaosas väga sümpaatne näitleja Cillian Murphy, kes rohkem tuntud vast filmidest Batman: Pimeduse rüütel (2008) ja selle aasta ühest hittfilmist "Inception/Algus" (2010).

"28 nädalat hiljem" (2007) räägib juba Britannia taasasustamisest, kuid selleks hetkeks selgub, et rahva seas leidub imuunseid, geneetilise eripära Heterochromia (üks silm sinine teine pruun) omanikud. Kuigi nad ise ei muutu on nad siiski viiruse kandjad ja nendega kokkupuutunud saavad nakkuse ning epideemia saab uue puhangu. Üsnagi harjumatu oli see, et üheks läbivaks tegelaseks oli Robert Carlyle, keda mina mäletan komöödiafilmist "The Full Monty/Püksid maha" (1997), mida me keskkoolis inglise keele tunnis õppimise!? eesmärgil vaatasime.

Kui peaks valima, et kumb filmidest parem on, siis ma esmalt soovitaks siiski mõlemat koos kui tervikut võtta, kellele meeldib rohkem psühholoogiline draama, sellele soovitaks esimest aga teises osas on minu meelest rohkem actionit ja närvikõdi.

Üks kummaline fakt seoses nende filmidega on veel see, et kui esimeses osas liikusid n-ö zombid vaid pimedas ja pesitsesid tunnelis, siis teises liikusid nad vabalt ringi ka päevavalguses aga eks see möödarääkimine ole tingutud lavastajate erinevusest.

Huumor kuubis ehk Remi Gaillard

Rémi Gaillard (sündinud 7. veebruar 1975 Montpellier, Prantsusmaa) on prantsuse krutskivend ja jalgpalli trikimees. Ta pälvis tähelepanu Prantsuse meedias oma naljasarjadega, kus ühes osas maskeerus ta koguni end Lorienti mängijaks 2002 aasta Coupe de France finaalmängus, mille jooksul ta osales võidu tseremoonial ja teda õnnitles isegi toonane Prantsusmaa president Jacques Chirac.

Väidetavalt alustas Gaillard krutskite tegemist peale seda kui ta kaotas töökoha kingapoes, kasutades oma vaba aega selleks, et lõbus oleks.

Siin on valik teisi tema parimaid nalju:

"Seks ja linn" Ukraina moodi

Vaimukas paroodia seriaalist "Seks ja linn", ehk siis Ukraina enda "Kepp ja küla":

Muusikasoovitus: Dido

Aastaid tagasi kuulasin ma Dido lugusid söögi alla ja peale ning isegi uinusin nende saatel. Nagu paljude heade asjadega ikka, vajuvad nad mingil hetkel unustustehõlma, et me saaksime need taaskord uue vaimustusega avastada ja just see juhtus täna minuga.

Siin ta on, malbelt voogav ning emotsioonidest tulvil Dido:

Suomi selväksi

Möödunud nädalavahetusel käisime üle pika aja Soomes, viimane kord oli juunis kui toimus Helsinki Live ning Guns N’ Roses`i kontsert.

Kunagi sõitsime Soome Viking Linega, kuid kuna nad on hindu kõvasti tõstnud pidime taaskord leppima Ecerölinega, esimene kogemus oli mul suvel kui me sellega Eestisse tagasi sõitsime, mis ausalt öeldes endiselt judinaid tekitab. Esiteks sõidab see pea tund kauem kui teised ning oma odavat hind püüavad nad kompenseerida pideva teleturu kuuldemänguga. Lisaks kõigele on seal kõva istekohtade defitsiit, mis tähendab, et kui on väga palju rahvast, siis peab 3,5 tundi püstijalu seisma.

Ka eelmisel aastal käisime samal ajal Soomes, siis lootsin ma üle lahe juba lund näha, kuid pidin pettuma nagu ka sel korral, kuigi minnes sadas Eestis laia valget lund, polnud Soomes ei kippu ega kõppu sellest. See eest aga paistis meil terve laupäeva päike ning see oli ideaalne meie plaanide jaoks, mis kujutas endas paaritunnist paintballi ja väljas grillimist.
Tuttavad, kelle juures me peatume on meist pea poole võrra vanemad, samaealised minu vanematega, seetõttu on nendega omamoodi kummaline aga samas soe tunne juttu ajada ning elust rääkida. Ühed just paar nädalat tagasi abiellusid, hoolimata sellest, et koos oldud juba 30 aastat ja lapsedki oma elu peal aga tundsid just nüüd, et õige aeg.

Nagu ma ka varem siin kirjutasin, siis oma suure suuga suutsin neile lubada, et järgmiseks külastuseks õpin soome keele ära. Nüüd olen nii kaugel juba, et laenutasin täna raamatukogust õpiku "Suomi selväksi" ja hakkan vaikselt otsast peale, suurt põhja mul all pole, mõningaid lihtsamaid asju ma muidugi tean aga kindlasti saab see üks kõva eneseületamine olema.

Lein: Hüvasti kaheksajalg Paul!

Ma olen hetkel nii õnnetu, tahaks kohe kõvasti nutta, sest meie hulgast on lahkunud ennustajast kaheksajalg Paul (Foto: Internet). Kõik, kes vähegi suvel toimunud jalgpalli MM-iga kursis, teavad, kellest ma räägin.

Õnneks küll suri 2008. aasta jaanuaris sündinud Paul loomulikku surma, kuid siiski ei tee see kergemaks tõika, et teda enam pole. Igatahes süütan täna küünla ühe suure ja andeka kaheksajala auks, kes muutis sel suvel toimunud MM-i ajalooliseks, ennustades õigesti kõik Saksamaa jalgpallikoondise mängude tulemused ning arvas ära ka finaali võitja, kus Hispaania alistas Hollandi.

Minu eelnevaid sissekandeid Paulist saab lugeda Paul the Octopus ennustab taas! ja Jalgpalli MM-i võitja on ... kaheksajalg.

Mikrofooon ehk 19. nädala pilt

Tegelikult oli sel nädalal mitu fotot, mis mulle silma jäid ja oleks vabalt ka siia sobinud, kuid valituks osutus just see pilt.

Foto: Peeter Kukk

Ülejäänud pildid sellest peost on nähtavad siit: Let`s Get Wild @ Club Diva

Nii kuum, et lausa kõrvetab!

Kui te arvasite, et Üllar Jõrbergi plaadikujundused ja vuntsid on seksikad, siis vaadake parem neid:
The 19 Most Hilariously Failed Attempts at Sexy Album Covers
NB! Ühtegi Jõrpa vuntsikarva selle loo tegemisel ei vigastatud! (pildid internetist)

Kaks lubadust

Kui tavaliselt antakse lubadusi uue aasta saabudes, siis mina olen endale hiljuti kaks eesmärki püstitanud, mida ka kohe täitma asun.

Esiteks plaanin teha suurema käigu raamatukokku ning üle aastate mõne raamatu laenutada. Kuigi ma olen lapsest saati neid peljanud ja üritanud kohustuslikust kirjandusest alati viilida, siis viimasel ajal tunnen ma kuidas kohe tahaks ühe kätte võtta ja läbi lugeda. Aastatega on mõned raamatud mulle silma jäänud, esimeseks on Dan Browni "Da Vinci kood", mida mitmed tuttavad soovitanud ja teine, paljukiidetud Anatoli Nekrassovi psühholoogiline raamat "Emaarmastus".

Teiseks on siis möödunud nädalavahetusel suure suuga lubatud soome keel, mille ma lubasin koguni järgmiseks Soome reisiks ära õppida. Olen siin juba vaikselt neid kursuse hindu uurinud ja tuleb tunnistada, et võtsin endale korraliku pähkli puremiseks. Kuna ilmselgelt raha kursuse läbimiseks ei suuda hetkel kokku ajada, siis tuleb ka see iseseisvalt selgeks saada.

Õnneks nüüd pimedad ja vaiksed talveõhtud saabumas, täpselt paras aeg end natukene harida. Eks siis näis, mis mu lubadustest saab, loodetavasti ikka asja!

Kas me oleme kohal? ... EI! ... Aga nüüd?

Täna nägin üle pika aja jälle sellist toredat multifilmi nagu "Shrek 2". Kuigi tollel on mitu osa, siis minu lemmikuks on just teine osa ning stseen, kus sookollid Shrek ja Fiona ning Eesel sõidavad üle 7 maa ja mere kuningalossi. Need, kes seda multifilmi näinud, teavad kindlasti, millest ma räägin aga meeldetuletuseks panen inglise keelse variandi siia:

Pikematel sõitudel oleme isegi sellist nalja teinud ning ka kõige mornima ja unisema seltskonna suudab see uuesti käima tõmmata.

Kui kole võib üks auto olla?

Nissan tuli äsja välja uue mudeliga, mille nimeks Juke, kõlab nagu inglise keeles joke (nali). Mind paneb täiesti imestama, et kuidas üldse sellise "disainiga" auto toodangusse lasti, sest see auto näeb välja kõike muud kui ilus.

Olgugi, et ma pole mingi moeguru ja eks iga autoga käib kaasa mingi hulk inimesi, kellele see konkreetne mudel ei meeldi, siiski tundub arusaamatu, kellele saab meeldida selline jube punniline ninaots või kuulipildujatele?! mõeldud esiosa. Rääkimata siis VW põrnikast inspireeritud rattakoopad, mis maasturi küljes näevad välja nagu päästerõngad.

Siinkohal tooks ära mõned eelnevad õudukad, mis mingitel eriskummalistel asjaoludel tootmisse on jõudnud:

Fiat Multipla

Chrysler PT Cruiser

Audi A2

Fiat Panda Cross

VW Beatle

Dacia Logan

BMW X6

Renault Thalia

Maailm oleks olnud palju ilusam koht, kui need autod oleksid oma loojate pähe kinni jäänud või äärmisel juhul kavandina prügikasti lennanud. Muidugi pole need ainukesed minu silmis ebaõnnestunud linnukesed, kuid kindlasti esimeste seas, kes minus ebameeldiva alatooniga judinaid tekitavad.
NB! pildid on pärit internetist.

Mis on saanud "heategevuslikust" kampaaniast?

Rohkem kui kuu aega tagasi algas heategevuslik kampaania Pelgulinna Sünnitusmaja toetuseks, korraldajaks interneti-turunduse ettevõte WSI, tol korral kirjutasin sellest ka oma blogis "Kui heategevusest saab äri" ning jätkuloos "Kui heategevusest saab äri vol2".

Et minu praegusest postitusest lihtsam aru oleks saada, siis panen siia lõigu kampaania pressiteatest:
Tänasest (13.09.2010 <-täiendatud) alates saab iga Facebooki kasutaja anda oma hääle vastavasisulise kampaania toetuseks. Iga „Meeldib“ märk WSI Online fännilehel võrdub ühe krooniga, mille WSI kampaania lõppedes Toetusfondile annetab. Kampaania kestab kuni 09.10.2010.

WSI juht Armin Tülli: „Sarnane Facebooki kampaania on Eestis esmakordne. Tavaliselt on Facebooki kasutajal võimalus „Meeldib“ märgi abil midagi saada/võita, kuid selle kampaania käigus saab hoopis hea eesmärgi täitmiseks ise anda. Meie eesmärk on koguda 100 000 „Meeldib“ märki ja see siis vastavalt summana Toetusfondile annetada.“

Nüüdseks on tähtajast (9.10.2010) möödas ei rohkem ega vähem kui 13 päeva ning, mis on tulemuseks?

1. Fänne koguti 3 982 (20.10.2010 seisuga) ehk ümber arvutatult teeb see 3 982 krooni Pelgulinna Sünnitusmajale.

2. Kuna 2 päeva enne kampaania lõppu oli ilmselge, et püstitatud eesmärki on võimatu täita tehti lisa kampaania, et kõik liitunud omakorda helistaks annetusnumbritele, et nii rohkem raha koguda. Siinjuures on oluline fakt, et kõigi annetuse teinud "fännide" vahel loositi välja 500 kroonise Rahva Raamatu või Polarn O Pyret kinkekaart.

3. Kui esialgu tähendas üks fänn 1 krooni, siis selle järgi läks kampaania korraldajale maksma 3982 krooni ning ülejäänud raha (hetkel pole summa selgunud) tuleb toetustest, seega kui lõpuks annetussumma selgub, siis saame teada kui palju maksis üks fänn keskmiselt juurde, et korraldaja saaks ebaõnnestumist väiksemaks maalida.

4. Kus ja millal toimub üleandmine ning mis summa ulatuses? Küsimused, küsimused ning ainult ebamäärased vastused.
Kokkuvõttes võib öelda, et hoolimata üllast eesmärgist on sellelaadne ettevõtmine läbikukkunud, mõnes mõttes on mu hea meel, sest ma isiklikult arvan, et heategevus peaks olema läbipaistvam ja eesmärk realistlikum.

Lisaks sellele võib väita, et ühelt maailma suurimalt turundusfirmalt (nii nad end nimetavad) oleks oluliselt suuremat promo ja aktiivsemat lähenemist oodanud, praegu jääb küll mulje, et kogu kampaania ettevalmistus käis üle põlve ning kiirustades ja peale avapauku jäi kogu tegevus vinduma. Võimalik, et mul jäi kahe silma vahele, kuid peale esimest meediale laiali saadetud pressiteadet polnud tollest ettevõtmisest rohkem midagi kuulda. Ka nende fännileht oli suurema osa ajast puhkeseisus ning terve kampaania jooksul ilmus seal vaid mõned sissekanded.

Nagu ma ka varem olen maininud, siis minu eesmärk pole kindlasti kedagi mustata, mul on selle üle ainult hea meel, et leidub inimesi/ettevõtteid, kes soovivad aidata neid, kes ise seda teha ei saa, kuid kui midagi juba korraldada, siis teha seda väärikalt ja korralikult, nii et kellelgi ei tekiks kahtlust ka, et tegemist siira ettevõtmisega.

24.10.2010
Täiendan seda sissekannet viimase infoga, mis avaldati WSI Facebooki lehel vaid mõned tunnid peale minu eelmist sissekannet. Kampaania tulemus oli järgmine (väljavõte nende Facebooki postitusest):

Iga "Meeldib" WSI Online fännilehele = 1 kroon, mille WSI annetas Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondile vastsündinu elustamislaua soetamiseks. Kokku saime 3878 "Meeldib" + lisasime veel 2000kr. Kokku toetasime 5878 krooniga.

Esimene lumi sulab alati ...

Tänane hommik algas uskumatult ilusasti. Taevas oli päikesetõusust roosa nagu mannavaht ning taamalt paistsid pilved, mis päikese valguses olid justkui lumised mäenõlvad. Ainus kurb moment oli see, et ma ei saanud kuidagi seda jäädvustada, kuna fotoaparaat oli pakitud reisikotti ning see omakorda autos.

Jah, taaskord pühime kodumaa "tolmu" ning suundume üle lahe, seekord siis Soome, kuid sellest pikemalt tagasi tulles. Praegu tahan ma rääkida hoopis imelisest üllatusest, mis ilm sel aastal nõnda vara meile tegi. Eelmise nädala lõpus kirjutasin esimesest lumesajust, mida aga tänasega kuidagi võrrelda ei anna, sest erinevalt tollest korrast on seekord lausa maa valge.

Kuna kirjeldada on seda võimatu, siis parem vaadake järgnevat videot, mis sellest imelisest lumest tehtud.

Faktid elust enesest 2.osa

Olen nüüd jõudnud OMG facts lehe lugemisega 130 leheküljeni ning edastan teise portsu valitud faktidest. Minu eelmised väljavalitud on hähtavad siin: Faktid elust enesest

Shaving doesn't cause hair to grow back thicker. Raseerimine ei põhjusta karvade tihenemist ega kiiremat kasvu.

Jack Daniels contracted a blood disease when he forgot the combination to a safe, kicked it, and got a cut on his toe. Ironically, he could have prevented his own death had he dipped his toe in some of his brand of Tennessee Whiskey. Jack Daniels sai veremürgituse, kui ta unustas seifi koodi ning haavas oma varvast seda lüües. Irooniline on see, et ta oleks saanud surma vältida kui ta oleks varba pistnud enda loodud Tennessee viskisse.

Counting to one trillion would take close to 542,241 years. Ühest tilionini lugemine võtab aega umbes 542,241 aastat.

Matt Groening named the characters in "The Simpsons" after his own family. Multifilmi "Simpsonid" looja Matt Groening nimetas selle tegelased oma perekonna järgi (tema ema oli Marge, isa Homer, õed Lisa ja Maggie. Ennast tegi ta aga Bartiks)

Penguins cannot walk backwards. Pingviinid ei saa tagurpidi käia.

Chicken McNuggets and breast implants share a common ingredient. Mc Nuggetid sisaldavad samu koostisosi, mis rinnaimplantaadid (silikoonid).

It is estimated that at any one time, 0.7% of the world's population is drunk. Hinnanguliselt on korraga 0,7% maailma elanikkonnast purjus.

People don't actually get sick colds and the flu because of cold weather. Inimesed ei haigestu tegelikult nohusse ja grippi külma ilma tõttu (seda teevad bakterid)

A French man once ate an entire airplane! Üks Prantsuse mees sõi ära terve lennuki.

If you leave Tokyo by plane at 7 am, you will arrive in Honolulu at approximately 7:45 pm the previous day. Kui sa lahkud Tokiost lennukiga hommikul kell 7:00, siis sa jõuad Honolulule (Havai) õhtul kell 7:45, Tokiost lahkumisele eelnenud päeval.

When snakes are born with two heads, they fight each other for food. Sometimes they'll even try to eat each other. Kui madu sünnib kahe peaga, siis nad kaklevad omavahel toidu pärast, mõnikord üritavad nad isegi süüa teineteist.

Charlie Chaplin once lost a Charlie Chaplin look-a-like contest. He didn't even make the finals. Charlie Chaplin kaotas Charlie Chaplini teisiku valimisel. Ta ei pääsenud isegi finaali.

Muusikasoovitus: La Roux

Ma seekord pikalt ei latra, ausalt! La Roux`i on palju vastandatud Lady GaGa`ga, kuid sel ajal kui GaGa mainstreami pääses jäi tema tahaplaanile ja mõnesmõttes on mul hea meel, et see juhtus, sest muidu poleks ta pooltki nii ebamaine ja hea.

Filmiarvustus: Daybreakers

Vampiirid on Hollywoodis sama moes kui zombid, neist vändatakse filme juba aastakümneid, kuid ikka leidub mõni film, mis suudab jalust rabada ja "Vampiirimaailm" (Daybreakers) on üks neist.

Tegelikult on see film juba rohkem kui aasta vana, kuid vaadatud sain ma selle alles nüüd. Film ise räägib tulevikust, kus katk on muutnud suurema osa inimkonnast vampiirideks, kes toituvad ellujäänud inimeste verest. Kuna aga vampiirid on teadupoolest surematud ja verevarud lõppemas, tekkib vajadus asendusvere järele, vastasel korral mutanteerub kogu ühiskond metsikuteks elajateks.

Siinkohal tuleb mängu vampiirist hematoloog Dr. Edward Dalton, kes omab sümpaatiat inimeste vastu ning seetõttu võtab oma tööd erilise tõsidusega. Ühel hetkel põrkab ta otseses mõttes kokku põgeneva seltskonnaga ning sellest hetkest alates saab ta teada, et asendusveri pole ainus võimalus inimkonda päästa. Kuid nagu ikka ei laabu kõik alati ootuspäraselt ja lõpuks selgub tõde.

Hoiatan ette ära, et selles filmis on päris palju verd, mitte küll nii palju kui Rambo IV`s, (maailma veriseim film) kuid kindlasti rohkem kui keskmises õudukas. Sellegipoolest on ta väga kaasahaarav ja põnevust jätkub esimesest hetkest kuni lõpuni välja ning ma ei liialda kui ütlen, et tegemist on tõeliselt hea vampiirifimiga.

Siinkohal oleks paslik välja tuua veel üks väga hea, juba mitmeosaline film "Teispoolsus" (Underworld), kus rinda pistavad libahundid ja vampiirid ning nende ristsugutised. See film on koguni nii edukas olnud, et väidetavalt käivad praegu juba neljanda osa võtted, mina soovitan julgelt kõik osad ära vaadata.

Auväärne 18. nädala pilt

Kui lõigatud varbad välja jätta, siis on tegemist igati korraliku jäädvustusega, seega on ta igati väärt selle nädala pildi auhinda.

Foto: Christo Neemre

Rohkem pilte antud peost saab näha siit: Liviko Wihte Party

Mis eristab arsti Arstist?

Täna käisin ma taaskord LOR arsti juures, sest peale seda kõrva jama tekkisid mul tasakaalu häired, täpsemalt oli mul pidevalt tunne, et ma olen paadiga merel. Alguses ajasin selle Rootsi reisi kaela, kuid päevade möödudes ei tahtnud see kuidagi vaibuda ning otsustasin, et lähen lasen uuesti üle vaadata.

Juba esimesest korrast jäi mulle tollest arstist, Dr Ester Zelikmanist äärmiselt soe ja sümpaatne mulje, just nagu räägiks oma vanaemaga ning seetõttu ei peljanud ma ka kordusülevaatusele minna. Kohapeal selgus, et kõik on justkui korras ja et sellest kõrvast ei tohiks nii palju tüli tekkida, see eest aga viitavad kõik märgid hoopis madalale vererõhule ja tõenäoliselt ka rauavaegusele.

Naeratus suul ütles ta, et läheksime perearsti juurde ja laseks lähemalt uurida, kuid ukse taga selgus, et vastuvõtt hakkab täna hiljem. Selle asemel, et mind ära saata, suundusime aga tagasi tema kabinetti ja ta kirjutas mulle ise saatekirja analüüsidele, et ma ei peaks topelt käima ja saaksin ruttu oma vastused.

Siinkohal tahaksingi tänada Dr Zelikmani, kelle soe suhtumine tegi mul kohe tuju heaks. Samamoodi olen ma väga rahul ka oma perearsti Inna ja eriti õe Üllega, kes alati mind minu muredes kohe jutule võtab, hoolimata sellest, et ma oma kehva tervisega pidevalt kukil olen.

Samal ajal kui kõik ümbritsevad tuttavad kiruvad muudkui oma (pere)arste ja kogu süsteemi võin käsi südamel öelda, et mul on suurema osa arstidega vedanud ja neid on palju, ka eelnevalt kurjaks tembeldatud doktorid on jätnud väga sümpaatse mulje. Ma ei tahagi väita, nagu halbu tohtreid poleks olemas, kindlasti on aga võib-olla peaksime natukene ka oma suhtumist muutma, et kui ei klapi konkreetse arstiga, siis tuleb leida järgmine, kõige suurem viga, mis me teha saame on leppida olukorraga ja omaette kiruda.

X Factor UK: Tumedam pool

Olen siin korduvalt juba kiitnud ja ka välja toonud oma selle aastased lemmikud, kuid nagu elus ikka leidub alati neid, kes nii väga ei meeldi.

See onuke on tore aga lauljat temast pole, aktsent on liiga tugev ja see segab oluliselt kogu üldmuljet. Ta võib sobida mõnda baari meelt lahutama aga staari, kes suurtel lavalaudadel masse hullutaks mina temas küll ei näe.

Cher Lloyd paistab olevat kõige populaarsem selle aasta artistidest aga no mulle kohe üldse ei meeldi, juba esimesest esinemisest saati on ta jätnud mulle väga ebasümpaatse mulje. Kurb on vadata kuidas 17 aastane end sellise meigikihi alla peidab ja loodab nii küpsem välja näha, kuigi iga tema liigutus ja kogu olek reedab, et ta pole sugugi valmis selle show jaoks. Kõigele lisaks on ta minu meelest vokaalselt kõige nõrgem naine selles seltskonnas, meestest on aga järgmine sell:

Tema kohta polegi midagi eriti kirjutada, suur üllatus, et ta üldse nii kaugele jõudis aga õiglus sai siiski võidule ja ta saadeti seekord koju. Kahjuks pidi saatest lahkuma ka lustakas duo Diva Fiver, kuid see eest jätkavad teised kaks kindlalt oma teekonda.

Aga kuna ma pole eriline pessimist, siis rõhutaksin hoopis seda fakti, et tegelikult on kõige toredamad need esinemised, kus nad kõik koos laulavad, iga kord tuleb mul kananahk ihule ja naeratus suule.

Vaheldust argipäeva ehk Chattroulette

Eile õhtul toimus minu sünnipäeva järelpidu, mis tegelikult kujutas endas ühte sushiõhtut koos lapsepõlve sõbranna ja tema elukaaslasega.

Peale söömist istusime maha ja mängisime Aliast, mis on erilise väärtusega, sest viimati mängisime seda sõbrannaga koos rohkem kui kümme aastat tagasi. Need samad kaardid ja nupud, mida me nii usinalt noorena käes hoidsime tekitasid uskumatu nostalgia tunde.

Mingil hetkel vajusid mehed teise tuppa ja meie mõtlesime vahelduseks netiavarustesse sukelduda, olen ka varem rääkinud sellisest internetileheküljest nagu Chattroulette, kus inimesed üle maailma suhtlevad omavahel veebikaamera kaudu ja sa kunagi ei tea, kes su vestluskaaslaseks satub.

Ütlen kohe ära, et rahvast liigub seal palju ja seltskond on väga-väga kirju, kuid neid kellega pikemalt vestlema jääda on vähe. Mõne tunni jooksul tekkis meil vaid kaks pikemat vestluskaaslast, selle eest oli tegemist väga sümpaatsete tegelastega. Esimese peale sattusime suhteliselt kohe, tegemist oli noormehega, kes osutus türklaseks, kuigi välimuse järgi poleks seda kuidagi arvanud aga kahjuks pidid ta peagi lahkuma. See eest oli meil äärmiselt lõbus jutuajamine ja see ei jäänud märkamata ka meie elukaaslastele, kes vägisi kaadrisse tikkusid.

Sõbranna auks panen ta uue austaja pildi ka siia ;)

Järgmine tunnike möödus next nuppu vajutades, sest ennast rahuldavad mehed, vanad kortsus onukesed ja ilmselgelt lapseeas poisid ei tundunud kuidagi atraktiivsed vestluspartnerid. Samas tuleb tunnistada, et selles keskkonnas on väga oluline inimese väljanägemine, ning tundub, et naised on seal vägagi hinnas, sest meiega alustasid vestlust päris mitmed.

Teiseks jutukaaslaseks sai seltskond noori Inglismaalt, kellega sai räägitud nii jalgpallist kui ka muusikast, paraku oli kell juba nii palju tiksunud, et pikalt vestelda ei jaksanud ning lõpetasime oma värvikireva õhtu arvutis ära.

Kui aus olla, siis ma suhtusin esialgu sealsesse keskkonda mõningate eelarvamustega, mis osaliselt muidugi vastab tõele ja tõesti leidub igasuguseid imelikke aga neist on võimalik ruttu lahti saada. See eest võib sattuda aga täiesti toredate inimeste/seltskondade peale, kes ka tõenäoliselt puhtast uudishimust sinna sattunud on. Kõige hullem, mis juhtuda saab on see, et jääd lihtalt sõltuvusse sellest.

Sinine nagu VESI

Oma ühes postituses lubasin, et võtan osa Blog Action Day 2010 üleskutsest kirjutada tänasel päeval VEEST. Kuigi minu hommikune postitus on samamoodi seotud veega on ju lumi üks vee olekutest, kirjutan ma eraldi ka sellest imelisest vedelikust, mida me kõik eluks nii väga vajame.

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Nii et, kui teinekord on janu, siis võib vabalt valjuhäälselt seltskonnas või restoranis küsida: "palun mulle üks klaas divesinikmonooksiidi". Mida me küll oma eluga peale hakkaks kui maailmas ei eksisteeriks keemikuid, kes mõtlevad igasuguseid keerulisi nimesid välja.

Üks asjakohane anekdoot ka siia juurde:

Füüsik, bioloog ning keemik sattusid esimest korda elus ookeani kaldale.
Füüsikut lummasid lained. Ta ütles, et tahab vedeliku dünaamikat pisut uurida, ning kõnids otse vette, kus ta loomulikult uppus ja kaldale ei naasnud.
Bioloog tahtis uurida vee floorat ning faunat ja kõndis samuti lainetesse. Temagi ei tulnud enam tagasi.
Keemik ootas sõpru pikka aega kaldal, võttis viimaks märkmiku ja kirjutas sissekande: "Füüsikud ja bioloogid on ookeanivees lahustuvad."

See kala arvatavasti ei suutnud seda pikka nime välja hääldada ja jäi seetõttu kuivale. Ma lähen nüüd ja võtan selle peale ühe lonksu külma divesinikmonooksiidi ehk vesinikoksiidi ehk oksidiaani, nägemist!

Valge nagu LUMI

Tahaks kohe suurelt kirjutada, et selle aasta esimene LUMI aga kui loogiliselt mõelda, siis terve aasta algus oligi ju lumine ja mitte vähe. Siiski on tegemist tuleva talve esimese sajuga ja see on juba märkimist väärt.

Alguses mõtlesin, et sajab jälle vihma, kuid kuna lähemalt vaadates märkasin valgeid hõljuvaid osakesi oli selge, et tegemist siiski lumega. Tuli teist küll väga korraks ja vähe kuid siiski piisavalt, et minus mõnus elevus tekitada.

Esimene, mis mulle lumega seostub on just see laul, sai seda lasteaias ja algkoolis korduvalt talve saabudes lauldud:

Mõned päeva tagasi, kui ma oma kallist venda hoidsin, vaatasime jõuluteemalist raamatut, mis ma möödunud aastal kingiks sain. Seda käes hoides ning lehti lapates valdas soe tunne, on ju need suured pühad vaid loetud kuude kaugusel ja tundub, et ma pole ainus, kes mõtetega sealmaal juba on, sest eile vanemaid külastades lippas vennaraas rõõmsalt päkapikumüts peas ring.

One single word called LOVE

Exactly FOUR years ago two hearts became one.
Since that night they are beating together, more and more intensive, god it feels good!
All my LOVE for you my honey.
m&m

You make me invisible
Like sky you make my day
I feel so wonderful
Oh oh-oh don't let go

I'm seeing the dark of you
It feels like I never saw the sun

Should I shout for a rescue
Oh oh-oh don't let go
Oh oh-oh don't let go

Two hearts are beating together
I'm in love, I'm in love
Is this forever and ever
I'm in love, I'm in love

Looks good in sunshine
Hold on because I'm coming on up for it
I can't even see up here
Oh oh-oh don't let go
Oh oh-oh don't let go

Two hearts are beating together
I'm in love, I'm in love
Is this forever and ever
I'm in love, I'm in love

Kaevur Mati tuleb appi ehk Tšiili kaevurite imeline pääsemine

Täna öösel hakati lõpuks Tšiili kaevureid maapinnale tooma, mehed, kes maa all veetnud 69 päeva saavad erinevalt esialgsetele spekulatsioonidest, koguni paar kuud varem välja. Selleks kasutatakse 624 meetri sügavust šahti, mida mööda liigub päästekapsel.

Hea ülevaate kogu päästeoperatsioonist saab jooksvalt SIIT!

Kuna tervet operatsiooni saab jälgida non-stop ka live ülekandes, siis otsustasin ära vaadata ühe tsükli sellest, täpsemalt 30-aastase kaevuri Osmán Araya päästmisest, kes toodi maapinnale kuuendana. Tuleb tunnistada, et pisara võttis välja ja hoolimata sellest, et see toimub nii kaugel meist on need mehed auga ära teeninud selle tähelepanu, mis nad saavad.

Foto: Screenshot

Nüüd on ainult loetud aastate küsimus, kui kinos hakkab jooksma film "69 ööpäeva mulla all" või midagi taolist, mis pajatab 33 kaevuri katsumustest jääda ellu olukorras, mis tundub võimatu. Loodetavasti ei keerata seda väga Hollywoodilikuks, kuid potentsiaali kassahitiks saada on sellel kindlasti.

Blog Action Day 2010: Water

Reedel toimub selline tore aktsioon, kus blogijad üle maailma kirjutavad ühel ja samal teemal - puhas VESI. Kõik soovijad saavad liituda siin: Blog Action Day 2010: Water. Ma pole hetkel veel kindel, kas ma ka ise liitun seal leheküljel või kirjutan reedel lihtsalt omakeskis, oluline on ju eesmärk.

Aktsiooni tutvustav video:

Nädala pildid 16 ja 17 ehk topelt ei kärise

Kuna eelmine nädal ma lihtsalt ei suutnud ühtegi erilist fotot välja tuua, siis sel nädalal valisin kaks, tegemist on ühe seeria piltidega ja mulle meeldivad need kohe väga.

Fotod: Ardo Kaljuvee

Tervet galeriid saab näha siit: Ilu Sõnum 2010: reede

X Factor UK: 16 finalisti ühislugu ja esimene live-show

Eelmisel nädavahetusel selgusid live show`le pääsejad ning juba sel pühapäeval astusid esimest ja viimast korda kõik 16 finalisti üles ühislooga "Rhythm of the Night". Infoks nii palju, et minu kaks lemmikut said ilusasti edasi ja neile saan ma ka edaspidi pöialt hoida.

Rebecca Ferguson

Aiden Grimshaw

Lisaks juba eelnevale kahele avastasin ma enda jaoks sellise toreda duo nagu Diva Fever, kes küll esimesel korral Simoni poolt välja hääletati, kuid siis taas tagasi pääsesid ja nüüd näeme neid finaalis. Üks neist näeb välja nagu Jim Carrey ning üldse on nad über feminiinsed. Ma olen enam kui kindel, et nad ei jäta kedagi külmaks ehk siis korralik kirsikompott!

Tagasi kuningriigist

Kuigi saabusime Rootsist juba eile pole ma kuidagi ennast suutnud kokku võtta ja reisist lähemalt kirjutada aga nüüd ma parandan selle vea.

Reede hommik oli erakordselt jahe, seetõttu mässisin ennast korralikult riidesse, et vähem asju oleks kotti vaja pakkida. Kui ma lõpuks töölt laeva peale liikuma hakkasin oli ilm soojaks läinud ja sadamasse jõudes olin üleni märjaks end higistanud.

Õnneks saime kohe oma kajutisse minna, tuba oli suurepärane, ruumi täpselt parajalt ja väga hubane. Vahetasime riided mugavamate vastu ja peale väikest einestamist suundusime ringkäigule. Erinevalt harjumuspärasest Soome reisist, kus rahvas hordidena ringi uitab, oli laev praktiliselt inimtühi.

Õhtul, kui programmid algasid, oli ka rohkem liikumist aga siiski väga vähe. Vanemad inimesed kogunesid peasaali tantsima, seltskonnad pidutsesid oma kajutites ning meie suundusime Sea Baari, kus musitseeris Airi Ojamets ning hiljem toimus seal karaoke, magama saime alles poole kahe aegu.
Öö möödus mõnusalt, magasin nagu nott ja hommikul olin esimesena üleval. Kui kardinad akna eest tõmbasin avanes imeline vaade saartele, mille vahel sõitsime, pikalt me kajutis ei oodanud, vaid suundusime dekile neid imetlema, kuigi väljas oli uduvine, tõotas ilm väga ilus tulla.Peagi jõudsime ka Stockholmi ja suundusime keskuse poole, teel sinna nägime sellist toredat puud nagu pildil näha saab, ma ristisin selle kohe spagetipuuks ühe aprillinalja video järgi, mida saab näha SIIT!

Tuleb tunnistada, et Stockholm erilist vaimustust ei tekitanud, sest see oli kuidagi kõle ja räpane ning rahvastik äärmiselt kirju. Mul ei ole erinevate inimrühmade vastu midagi ja tean, et metropolide puhul on see tavaline aga erinevalt Helsingist ei tekkinud mul sellist sooja tunnet linnas ringi käies, pigem tekitas segadust, kas ma olen nüüd Aafrikas, Türgis või koguni Hiinas.

Lisaks, siis muidugi poed, mis kas meie teadmatusest või jumal teab millest olid kõik H&M-id ning neid võis ühe ristmiku peale kokku lugeda koguni neli, kui alguses arvasin, et neis on vähemalt erinev valik, siis peale kahe poe külastamist sai selgeks, et kaup on sama.

Hinnad oli Stockholmis täpselt nagu Eestiski, ainult selle vahega, et Eesti krooni ja Rootsi krooni vahekord on umbes 1.6957 ehk, kui meil maksab eine 60EEK-i, siis Rootsis maksab see 60 SEK-i. Muidugi ei jätnud me ka vanalinnas käimata, see oli vast linna kõige suursugusem osa.
Lõpuks kui me laevale jõudsime olime omadega täiesti läbi, jalad lõid käimisest tuld ja eelmisel õhtul lubatud korralik pidu tundus esmapilgul piinamisena. Õnneks saime lõpuks ka korralikult süüa, sest õhtusöök oli meil tellitud laeva buffees ja selles ei pidanud pettuma, laud oli lookas ja lõpuks kui me söömisega ühele poole saime, oli juba igati mõnus olla.

Õhtu otsustasime veeta taaskord Sea Baaris, kus erinevalt eelmisest õhtust plaanisime ka laval üles astuda. Kuigi minul puudub igasugune lauluhääl, võtsin ma end kokku ja laulsin ka ühe laulu koos elukaaslasega. See eest suutsid mehed meid korralikult üllatada ja tegid õhtu ühed säravaimad esitlused, me õega olime igatahes väga uhked nende üle.

Peale seda suundusime klubisse ning kuskil kolmest saime magama. Hommikul magasime nii kaua, et ärgates olime juba sadamas ja peale kiiret asjade kokkupakkimist jalutasime juba kodu poole. Kuigi reisil olid oma miinused, mis olid pigem tingitud minu suurtest ootustest oli see kindlasti väärt väljasõit ja elamus.

Rootsi kunn, siit me tuleme!

Sellel nädalavahetusel võtame ette Rootsi reisi, tegelikult vaid kruiisi pealinna Stockholmi, läheme neljakesi, kuid minule ja mu õele on see esimene kord.

Plaan on lihtne, täna laevale, õhtul väike pidu, homme hommikul linna peale ja õhtul tagasi laeva, eriti lustakaks teeb aga reisi see, et hetkel toimub Tallinn-Stokholmi kruiisilaevadel lõbus ja müstiline tsirkuse maailm, tänu millele on programm päris kirju.

Ainsaks miinuseks vast võibki pidada seda, et ilmad on päris jahedaks läinud ja seetõttu ei kannata Stockholmi linnas pikalt ringi uidata, samas hetkel lubab selget ja päikeserohket ilma. Aga kui miskit muud üle ei jää, siis poodides shopata saab ikka. Aga egas midagi, hiljem teen fotoreportaaži ja kokkuvõtte meie reisist. Seniks aga, sol och sköna dagar!

On vist viimane aeg elukindlustus teha!

Kui viltu saab üks nädal minna? Eelmisest reedest alates on minuga igast trikke juhtunud ja täna sai see jada endale lisa ja mis kõige hullem, järjest veidramaks need asjad kisuvad.

Täna öösel ärkasin ma selle peale, et tundsin "vett" kõrvas, kuna olin eelmisel õhtul pesemas käinud ja kõrvu puhastanud, ei pannud see mind esmalt kahtlustamagi, et miskit võib valesti olla, igatahes püüdsin ma sellest unepealt lahti saada. Mõne aja pärast ärkasin uuesti selle tundega ja kui ma siis oma kätt vaatasin avastasin, et see pole sugugi läbipaistev vesi vaid täiesti punane veri. Kiirustasin vannituppa ja üritasin kuivatada ning keerasin vati ette, et seisma jääks ja suundusin magama, kell oli miskit poole 5 paiku.

Kuid hoolimata kõikidest pingutustest ei tahtnud pidama jääda, ning hommikul "ärgates" helistasin perearstile, et ta üle vaataks. Tormasin kohe kohale, arst uuris ja puuris, kuid kuna tal pole vastavat tehnikat, siis jäi verejooksu päritolu teadmata ning ta suunas mind edasi LOR-i, kuhu ma õnneks ka poole kaheks juba aja sain.

Mulle meeldib kodukoha haigla, sest siin on hea rahulik ja arstid on eranditult toredad. Kui ma kabineti uksest sisse astusin, olid arstid elevil nägudega, minu lugu oli juba nendeni jõudnud ja seetõttu ei pidanud ma pikalt oma muret seletama. Läbivaatus tuvastas, et veresoon on katki läinud, sellest ka kogu probleem, kuna veri oli juba ise pidama jäänud ja kõrvetamine oleks asja hullemaks teinud, siis pandi vatitampoon kõrva ja pean sellega nüüd laupäevani välja vedama.

Kogu selle jama juures on ainult üks postiivne element, nimelt kõlavad nii inimesed, kui ka kõik muud helid hoopis teistmoodi, kui üks kõrv on kinni ja see on päris eriline kogemus.

Facebook ennemuistsel aal

Üks lustakas pildiseeria Facebookist, algab maailma loomisega ja lõpeb ...Mis edasi saab vaata juba siit: If Facebook Existed Years Ago
NB! Pilt on võetud sellelt samalt leheküljelt

Naljanurk: Makaronide saladus

Ma garanteerin teile, kui seda lugu loete, siis naerate endal kõhulihased valusaks, halvemal juhul tulevad tilgad püksi. Esmapilgul võib tunduda pikk lugu, kuid see on lugemist väärt. Aga loo juurde, tervet teksti saate lugeda siit: Tähekese koduleheküljel.
Panen paar head lauset ka siia, et te aimu saaks sellest loost:
/-/ Oma uue ande avastanud makaroniperekond tuututas nii kõvasti, et alumisel korrusel tukkuv tomat läks nördinult halvaks. Ta lödistas oma libeda sisu suhkrupakile pähe, mis proovis parajasti kõrvu kinni hoida. /-/ Ta läks helidest tulvil makaronipaki juurde ja käratas kõikide temas olevate oliivide häälega: „Kui te kohe vait ei jää, võtame enda seest küüslaugud välja ja topime teile kurku!“ /-/ „Tõesti, suuri ja umbes makarone nagu mingeid jahust viinereid ei taha keegi süüa ning kui pole makarone, pole ka sahvrit enam tarvis,“ mõtles oliivipurk kõikide endas olevate oliividega

Faktid elust enesest

Täna tutvustas üks kallis sõbranna mulle toredat lehekülge, kus kirjas huvitavaid fakte inimestest loomadeni välja. Neid on seal päris palju kokku korjatud, seetõttu pole ma veel lõpuni jõudnud, kuid valiku siiamaani parimates (minu hinnangul) faktidest panen siia kirja, koos tõlkega. Ülejäänud on nähtavad siin: OMG Facts

Parimad palad:

You can't hum while holding your nose closed. On võimatu ümiseda, kui hoiad samal ajal nina kinni.

You're more likely to die on your way to buy a lottery ticket than you are to actually win the lottery. Suurema tõenäosusega sa sured teel lotopiletit ostma kui võidad sellega.

Oysters can change genders back and forth. Austrid saavad vahetada sugu edasi-tagasi.

Months that begin on a Sunday will always have a "Friday the 13th". Kuud, mis algavad pühapäevaga, on alati 13. kuupäev reede ehk "13 ja reede".

Chewing something (like gum) can keep you from crying when cutting onions. Sibula lõikamise ajal tasub närida midagi, (nt. nätsukummi) siis ei aja see nutma.

Make a fist with your left hand, squeeze your left thumb, then put your right index finger down your throat. No gag reflex. Pane vasak käsi rusikasse, pigista pöialt ja pista parem nimetissõrm kurku. Okserefleksi ei järgne!

Albert Einstein couldn't speak fluently when he was nine. His parents thought he was mentally retarded. Albert Einsteinil oli 9-aastasena veel rääkimisega probleeme. Ta vanemad arvasid, et ta on vaimselt alaarenenud.

Your earlobes line up with your nipples. Kõrvanibud asetsevad kohakuti rinnanibudega.

Men have nipples because, as an embryo, everyone is a female until the Y chromosome kicks in. Meestel on rinnanibud, kuna embrüo faasis oleme kõik naissoost, kuniks Y-kromosoom selle muudab.

No matter how hard you squeeze the two ends of an egg, it will NEVER break. Ükskõik kui kõvasti sa muna mõlemast otsast korraga pigistad, see ei purune kunagi.

Colgate faced big obstacle marketing toothpaste in Spanish speaking countries because Colgate translates into the command "go hang yourself". Hambapasta firma Colgate seisis vastakuti suure probleemiga kui nad tahtsid laieneda Hispaaniasse, sest sõna Colgate tähendab hispaania keeles "poo end üles".

The human mind can maintain social relationships with up to 150 people! Inimmõistus suudab säilitada sotsiaalseid suhteid kuni 150 inimesega.

The Average Person Has between 1,460 and 2,190 Dreams A Year. Keskmine inimene näeb aasta jooksul 1 460 - 2 190 unenägu.

Swearing when you're hurt helps reduce pain. Vandumine vähendab vigastuse korral valu.

Sex is a pain reliever, 10 times more effective than Valium. Seks on valuvaigisti, koguni 10 korda tõhusam kui Valium.

The opposite sides of dice always add up to seven. Täringu vastaskülgede summa on alati seitse.

The word 'News' is actually an acronym standing for the 4 cardinal compass points - North, East, West, and South. Sõna "news" (uudised) on tegelikult lühend neljast ilmakaarest: North, East, West, and South (põhi, ida, lääs ja lõuna).

Polar bear fur is not white, it's clear. Jääkaru karv ei ole valge, see on selge.

Farmville players outnumber real farmers in the US by a ratio of 60 to 1. Farmville mängijad on arvulises ülekaalus tegelikke põllumajandustootjatega USA-s, suhe on 60-1.

Boys who have unusual first names are more likely to have mental problems than boys with conventional names. Girls don't seem to have this problem Poisid, kellel on ebatavaline eesnimi esineb rohkem psüühilisi probleeme kui poistel, kellel on tavapärane nimi. Tüdrukutel ei tundu olevat seda probleemi.

If you type "google gravity" and then click "I'm feeling lucky" on Google, the entire page will lose it's gravity and you get to play with it. Kui Google otsingusse kirjutada "google gravity" ja siis vajutada "I´m feeling lucky", kaotab kogu lehekülg gravitatsiooni ja sa saad sellega mängida.

Johnny Depp only spoke 169 words in the movie "Edward Scissorhands". (Johnny Depp ütleb filmis "Edward käärkäsi" ainult 169 sõna)

Ainult minuga juhtub ehk nõiutud püksid

No nii, üksjagu aega möödas viimasest korrast kui ma käpukil käisin ja täna sai see viga parandatud.

Hommik algas helgelt, haarasin oma heledad teksapüksid, mis alles pesust olid tulnud ja panin need jalga, tegemist on väga eriliste pükstega, sest iga kord kui ma neid kannan a) suudan ma endale midagi peale ajada, b) koer teeb ilusad käpajäljed c) või juhtub midagi eriskummalist, mida ma ette ka kujutada ei suuda. Riidesse pannes praalisin veel elukaaslasele, et täna raudselt juhtub midagi jälle.

Ja nagu juba tellitult, nii see ka läks. Teel bussi peale (500m jalutamist) nägin kaugelt, et buss jõudis peatusesse, ta jõuab tavaliselt mitu minutit varem, kuna tegemist lõpp-peatusega aga alati on hirm, et äkki läheb minema, igatahes läks mul kohe kiireks ja tõstsin tempot. Ühel hetkel olin autotee ääres, millest vaja üle saada, kuid mitu autot tuli samal ajal ja otsustasin nad läbi lasta aga üks lahke autojuht otsustas mulle teed anda, mina siis püüdsin viisakalt kiiresti seda ületada, kuid komistasin ja kukkusin neljakäpukile.

Kui ma seal maas olin, siis minu ainus mõte oli, et jumala eest keegi neist nüüd seisma ei jääks ja abi pakkuma ei tuleks, sest nii piinlik oli, õnneks sõitsid nad edasi. Ajasin end siis ruttu püsti ja kihutasin bussi peale, seal vaatasin üle ka esmased vigastused, õnneks piirdusid need ühe rohelise põlve ja marraskil käelabaga, mis küll hiljem veritsema hakkas. Kui lõpuks tööle jõudsin tohterdasin haava ja puhkesin naerma, sest ometigi olin ma hommikul suure suuga ette ennustanud, et midagi minuga juhtub.