Eesmärk: Jaaninädalal kodus ei konuta

Jaanid ja Jaanikad ei kujuta ette ka kui liikuv võib üks jaanipäev ja pikk nädalavahetus olla. Sel aastal sai ringi sõidetud nagu segane ja nähtud rohkem kui kunagi varem.

Paljulubav pühadeperiood sai alguse juba teisipäeval, kui käisime 30 Seconds To Mars`i kontserdil Tallinna Lauluväljakul, mis oli lihtsalt nii hea, et ma oleks sinna jäänudki. Eriti läks hinge nende laul Closer To The Edge, kui ma elukaasale kukile ronisin ja terve laulu täiest südamest nautisin.


Neljapäeva varahommikul võtsime suuna lõunasse - Valka, kui linnas sadas, siis sihtpunkti jõudes oli taevas siramas päike ja tuulgi näitas vaibumise märke. Grillimise kõrval otsustas meid külastada siiliplika, ju tuli temagi jaanile, alguses üsnagi häbelik plikatirts võttis ruttu tuurid üles ning oli igati altis pildile jääma, peale tilkuva nina tundis ta end üsnagi mõnusalt. Kui lapsepõlvest mäletan teravaid pallikerasid, keda tuli kõhu alt silitades lahti meelitada, siis tema oli kohe alguses lahkesti nõus oma pehmet kõhualust hoidmiseks jagama.

Õhtul tegime mõnusa tiiru sauna veel, seisime sooja lõkke ümber ning tähistaeva suvises öös suikusime lõpuks unele. Hommikul ärkasime tavapäratult vara, hoolimata sellest käis väljas elu juba täie hooga, kuked kirusid võidu äratust ning päike paistis kõrgel.


Mõni aeg hiljem võtsime suuna Urvaste kanti, kus käisime ära nii Nõiariigis, jalutasime Pokumaal metsaradadel, Tamme-Lauri tamme juures, sõitsime autodega Liikluslinnas, kui ka Eesti Maanteemuuseumis, millest viimane oli üle ootuste vägev ning vaatamist oleks jätkunud veel kauemakski kui suur äikesepilv poleks autosse varju saatnud.
Tagasiteel käisime suure grillimise ja lihavaaru vahelduseks Kalarestoranis ja tellisime kala, ning siis suundusime tagasi linna poole, kui vanemad läksid koju, siis meie jäime maale elukaasalse vanematele seltsi, õhtu pimeduse saabudes liikusime lõpuks isegi koju.

Täna hommikul istusime aga uuesti autosse, seekord suunaga Vihtrasse tädidele külla, taaskord oli hommik linnas väga tatine ja ka tee peal sadas, kuid sihtpunktis paistis taaskord vaid päike ja seda kuni õhtuni välja. Nüüd, lõpuks oleme kodus, väsinud aga täis positiivset energiat ja tahtmist. Eesmärk täidetud!

Ahjaa, kuna mu kallis kaasa suutis nädal tagasi enne Saaremaa reisi meie kalli fotoka auto katusele unustada, siis ostis ta mulle enne jaanitralli uue kaamera, millega ma päris sinapeale pole veel saanud, seetõttu on ka siili pildid suht udused, need päris esimesed kaadrid mul selle kaameraga.