Just nii palju on läbitud kilomeetreid rulluiskudel sel kevad-suvel. Teinekord on aastaid unustustehõlma vajunud asjad väärt tolmu pühkimist, nagu ka sel korral kui otsustasin vanemate keldrist välja võtta rulluisud, mis kunagi kümme aastat tagasi sai kuskilt suvalisest poest hea hinnaga ostetud.
Ei ole jalanumber sest ajast muutunud ega ka oskused paranenud, siiski ei saa vananenud rulluiske süüdistada enda kogematuses. Õnneks leidsin endale kaaslaseks innustava sõbranna, kes minuga enamus kilomeetreid ühiselt on sõitnud ja kuigi tema on juba kogenud kala, siis on tal head närvid ja on senimaani rahulikult minu tempoga arvestanud. Lisaks füüsilisele trennile on kujunenud meie sõidud ka vaimseks ja verbaalseks enese väljendamiseks. Üksi ma kindlasti ei viitsiks sõita, kuna aja peale võidu veel ei sõida, olen üritanud seda hoida võimalikult meelelahutuslikuna, mitte viimase hingetõmbeni tõmblemisena.
Suurest innustusest ostis mu elukaaslane endalegi rulluisud ja kuigi tema pole minuga nii kannatlik, siis kõik kenamad nädalavahetused oleme ikka selle tunnikese võtnud, et väike tiir mõnes ilusas kandis ja hea teega radadel teha. Kindlasti plaanin ma selle hooaja oma vanad uisud ribadeks sõita ning tuleval aastal juba uued ja kaasaegsemad osta.
No comments:
Post a Comment