3. november, laupäev
Eesti aja järgi umbes kell 1 öösel algas meie jaoks juba uus päev, mis tähendas, et poolunistena vaarusime lennukist välja, kus meid esmalt ümbritses niiskusest märjad akendega lennujaam ja viimane takistus enne maale astumist- toll. Õnneks läks kõik ladusalt välja arvatud see, et kohvri saime viimaste seas, lõpuks saabus ta veidikene kõveralt ja muljutult, kuid siiski ühes tükis.
Oma varasematest reisidest mäletasin seda mõnusat hetke, kui saabud jahedast Eesti sügisest soojamaa kliimasse, kuid seesugust hinge kinni võtvat leitsakut oli varajase kellaaja kohta raske oodata. Pea laiali otsisime reisikorraldaja kontaktisikuid, samal ajal kohalike „taksojuhtide“ piiramisrõngast teed rajades. Me polnud alguses päris kindlad, kas meil on ikka transfeer hinnas või mitte, õnneks selgus siiski, et oli ja üsna pea võtsime suuna hotelli.
Esmamuljed olid päris vasturääkivad, ühelt poolt oli mõnusalt kuum suveilm, teisalt jälle liiga palav, palju naeratavaid nägusid, mis samal ajal olid pealetükkivalt agressiivsed ja muidugi loodus – nõnda troopiline ja kaunis, kuid ühtlasi niivõrd saastunud ja räpane. Etteruttavalt öeldes kehtib siingi reegel, et inimene harjub kõigega, sest juba paar päeva hiljem oskasime seda täiel rinna nautida.
Hotelli valikuga panime küll täppi, esimesest hetkest kuni viimase reisi päevani oli see koht, mille kohta ei saanud mitte ühte ainsatki halba sõna öelda. See oli küll valikutes üks kallemaid hotelle, kuid igat eurot väärt, oma 4+ tärniga oli ta konkurentsitult kõige mitmekesisem kompleks, majulgen pakkuda, et seal on Phuketi kõige suurem basseiniala, ning meie standard toas oli olemas rõdu, seif, külmkapp, dušš, vann, konditsioneer, wifi, kaabeltelevisioon ja kaks double size voodit. Olen peatunud Hispaanias kunagi ka 5 tärni hotellis, aga seal polnud pooltki nii palju mugavusi.
Esimese asjana viskasime nö talveriided (Eesti mõistes jahedama suvepäeva rõivad) kohvrisse ning pärast kiiret hommikusööki lippasime basseini. Meil oli kindel plaan esimene päev rahulikult hotellis veeta, sest magamata öö ja ajavahe tegid oma töö ning lõunaks olime omadega üle keskmise sassis. Vahepeal oli meile tervituseks väike puuviljakauss tuppa toodud ning õhtul käisime hotelli restoranis kohalikku Tai toitu söömas, viimane maitses muidugi imehästi.
Eesti aja järgi umbes kell 1 öösel algas meie jaoks juba uus päev, mis tähendas, et poolunistena vaarusime lennukist välja, kus meid esmalt ümbritses niiskusest märjad akendega lennujaam ja viimane takistus enne maale astumist- toll. Õnneks läks kõik ladusalt välja arvatud see, et kohvri saime viimaste seas, lõpuks saabus ta veidikene kõveralt ja muljutult, kuid siiski ühes tükis.
Oma varasematest reisidest mäletasin seda mõnusat hetke, kui saabud jahedast Eesti sügisest soojamaa kliimasse, kuid seesugust hinge kinni võtvat leitsakut oli varajase kellaaja kohta raske oodata. Pea laiali otsisime reisikorraldaja kontaktisikuid, samal ajal kohalike „taksojuhtide“ piiramisrõngast teed rajades. Me polnud alguses päris kindlad, kas meil on ikka transfeer hinnas või mitte, õnneks selgus siiski, et oli ja üsna pea võtsime suuna hotelli.
Esmamuljed olid päris vasturääkivad, ühelt poolt oli mõnusalt kuum suveilm, teisalt jälle liiga palav, palju naeratavaid nägusid, mis samal ajal olid pealetükkivalt agressiivsed ja muidugi loodus – nõnda troopiline ja kaunis, kuid ühtlasi niivõrd saastunud ja räpane. Etteruttavalt öeldes kehtib siingi reegel, et inimene harjub kõigega, sest juba paar päeva hiljem oskasime seda täiel rinna nautida.
Hotelli valikuga panime küll täppi, esimesest hetkest kuni viimase reisi päevani oli see koht, mille kohta ei saanud mitte ühte ainsatki halba sõna öelda. See oli küll valikutes üks kallemaid hotelle, kuid igat eurot väärt, oma 4+ tärniga oli ta konkurentsitult kõige mitmekesisem kompleks, majulgen pakkuda, et seal on Phuketi kõige suurem basseiniala, ning meie standard toas oli olemas rõdu, seif, külmkapp, dušš, vann, konditsioneer, wifi, kaabeltelevisioon ja kaks double size voodit. Olen peatunud Hispaanias kunagi ka 5 tärni hotellis, aga seal polnud pooltki nii palju mugavusi.
Esimese asjana viskasime nö talveriided (Eesti mõistes jahedama suvepäeva rõivad) kohvrisse ning pärast kiiret hommikusööki lippasime basseini. Meil oli kindel plaan esimene päev rahulikult hotellis veeta, sest magamata öö ja ajavahe tegid oma töö ning lõunaks olime omadega üle keskmise sassis. Vahepeal oli meile tervituseks väike puuviljakauss tuppa toodud ning õhtul käisime hotelli restoranis kohalikku Tai toitu söömas, viimane maitses muidugi imehästi.
No comments:
Post a Comment