Nüüd kiire ülevaade olukorrast taimeriigis, ehk sellest, kuidas läheb taimedel, kes vapralt aknalaual kasvavad.
Vahepeal on saanud minu paprikaõite merest hoopis roheliste "junnide" maskeraad, kuna ma eiline aiandusekspert pole, siis alguses ehmatas osade õite närbumine ja maha kukkumine ikka täitsa ära. Praeguseks olen aru saanud, et igast õiest ei tulegi vili ja see paistab normaalne olevat, sest just viimasel paaril päeval on nad hakanud jälle õisi maha heitma, kuid need, millel vili otsas kasvavad silmatorkavalt iga päev. Pildid, mis siia lisan on tehtud nädalavahetusel, samas tänaseks on nad umbes 3-4 korda juba suuremad.
Basiilik on veninud juba paprika kõrguseks ja kuigi osad lehed justkui närbuvad, siis üldine väljanägemine on terve, samad sõnad rukola kohta. Olen neid vaikselt näpistanud, eriti basiilikud, sest endalegi üllatuseks avastasin, et olen natukene pirtsakas rukola spetsiifilise maitse suhtes ning tundub, et ta sobib pigem liha ja punase veini kõrvale, kui niisama võileiva peale, võib-olla läheb üle.
Mõned pildid ka maakodus kasvuhoones tärkavatest lilledest, mille mu ämm mulda on kasvama pannud. Isegi emadepäevaks kinkisin talle vahelduseks lõikelilledele hoopis gladiooli sibulaid, ikka põnevam ja vast rõõmu ka kauemaks kui paariks päevaks. Oma emale viisin maalt tulpe, mis nägid lihtsalt niivõrd ilusad välja, et lausa patt oleks lasta neil nii ära õitseda, et keegi seda ei näeks.
No comments:
Post a Comment