Teisipäeval käisin lõpuks Töötukassas ära, kuna mul varem pole sinna asja olnud, siis ajas see süsteem pea päris sassi. Esmalt võtsin infolauast numbri ning istusin maha, olen kursis, et seal peab alati kaua ootama aga kuna tempo oli 1 inimene 15 minuti peale ja minu number 15 inimese kaugusel oli küll selline tunne, et läheb homseni välja.
Süsteem on seal väga segane, nimelt on kaks järjekorda, ühed numbri teised elava järjekorra alusel. Teenindajad võtsid neid siis vaheldumisi, kui elav järjekord otsa sai pääses üks numbriga ning peale teda võeti jälle elavas järjekorras. Ühtegi ainult esmaregistreerijate lauda seal polnud ja seega venis asi pikalt. Minul kulus seal kokku täpselt 2 tundi.
Seltskond oli seal kirju nagu loomaaias, kuid domineerivateks 40+ naisterahvad, üks õnnetuma näoga kui teine, sekka kümmekond aastat vanemad mehed, mõnel neist alko aurud üle pea virvendamas. Minuga koos tuli uksest sisse üks noormees, kes vist otse ehitusplatsilt töötukassasse saadetud, värvised tunked seljas ja nokamüts peas.
Kui olin oma tunnikese juba oodanud ujus mu külje alla mingi meesterahvas, kes kogeledes hakkas seletama, et tema mind juba mõnda aega jälginud, ning kas ma läheks temaga mingi päev kohvile. Ma ehmusin täitsa ära ja kuna minu numbrini oli veel tükimat aega, siis ei saanud ignoreerida ka ja ütlesin viisakalt ära. Sellega muidugi asi ei piirdunud ja ta üritas endiselt teemat arendada, õnneks liitus ühel hetkel meiega üks naisterahvas, et süsteemi kiruda ja selle peale ütles noormees, et peaks tihedamini siin käima, et nii leiab igast tutvuseid. Siinkohal julgeks ma Töötukassas naise/mehe sebimist võrrelda sama tegevusega politseijaoskonnas või koguni traumapunktis, ükski neist pole eriti ahvatlev koht, aga kes teab, igasuguseid leidub.
Veel kohtasin ma ühte paarikest lapsega, kellega eelneval päeval Prismas kokku põrkasin, silma jäid nad sellega, et naispool nõnda lärmaks oli ja muudkui seletas, mees ainult noogutas selle peale. Ühesõnaga tulid nad siis uksest sisse ja taas suutis hetkega too neiu mu tähelepanu võita, esmalt trügis ta järjekorrast ette, ning siis kukkus valjuhääldi seletama, et teenindaja ta mehele selgeks, teeks et CV on põhiline ja muidu tööd ei saa. Täpsustan, et töötu pool oli umbes 40 aastane meesterahvas, kelle eest siis naine rääkis. Vaene mees!
Igatahes tuju oli pärast lõbus, just kui oleks tsirkuses käinud.
Süsteem on seal väga segane, nimelt on kaks järjekorda, ühed numbri teised elava järjekorra alusel. Teenindajad võtsid neid siis vaheldumisi, kui elav järjekord otsa sai pääses üks numbriga ning peale teda võeti jälle elavas järjekorras. Ühtegi ainult esmaregistreerijate lauda seal polnud ja seega venis asi pikalt. Minul kulus seal kokku täpselt 2 tundi.
Seltskond oli seal kirju nagu loomaaias, kuid domineerivateks 40+ naisterahvad, üks õnnetuma näoga kui teine, sekka kümmekond aastat vanemad mehed, mõnel neist alko aurud üle pea virvendamas. Minuga koos tuli uksest sisse üks noormees, kes vist otse ehitusplatsilt töötukassasse saadetud, värvised tunked seljas ja nokamüts peas.
Kui olin oma tunnikese juba oodanud ujus mu külje alla mingi meesterahvas, kes kogeledes hakkas seletama, et tema mind juba mõnda aega jälginud, ning kas ma läheks temaga mingi päev kohvile. Ma ehmusin täitsa ära ja kuna minu numbrini oli veel tükimat aega, siis ei saanud ignoreerida ka ja ütlesin viisakalt ära. Sellega muidugi asi ei piirdunud ja ta üritas endiselt teemat arendada, õnneks liitus ühel hetkel meiega üks naisterahvas, et süsteemi kiruda ja selle peale ütles noormees, et peaks tihedamini siin käima, et nii leiab igast tutvuseid. Siinkohal julgeks ma Töötukassas naise/mehe sebimist võrrelda sama tegevusega politseijaoskonnas või koguni traumapunktis, ükski neist pole eriti ahvatlev koht, aga kes teab, igasuguseid leidub.
Veel kohtasin ma ühte paarikest lapsega, kellega eelneval päeval Prismas kokku põrkasin, silma jäid nad sellega, et naispool nõnda lärmaks oli ja muudkui seletas, mees ainult noogutas selle peale. Ühesõnaga tulid nad siis uksest sisse ja taas suutis hetkega too neiu mu tähelepanu võita, esmalt trügis ta järjekorrast ette, ning siis kukkus valjuhääldi seletama, et teenindaja ta mehele selgeks, teeks et CV on põhiline ja muidu tööd ei saa. Täpsustan, et töötu pool oli umbes 40 aastane meesterahvas, kelle eest siis naine rääkis. Vaene mees!
Igatahes tuju oli pärast lõbus, just kui oleks tsirkuses käinud.
No comments:
Post a Comment