Trennipäevikud: kolime õue

Vaikselt on kätte saabunud aeg, mil kevad hakkab oma tõelist ilmet näitama, kuigi puud pole veel lehes on vähemalt temperatuur tõusnud nii palju, et saime sõbrannaga lõpuks rulluiskudelt tolmu pühkida ning usutama minna.

Tunnistan ausalt, et viimati sõitsin rulluiskudega siis kui olin veel teismeline ja need samused rulluisud on seisnud keldris juba pea 7 aastat. Vaatamata sellele on nad vähe sõitnud ja täiesti korralikud ning isegi jala number on sama, mis toona. Tõin nad juba mõned nädalad tagasi vanemate juurest ära, et suvel neile korralikult vatti anda.

Leppisime sõbrannaga juba nädala keskel kokku, et kui nädalavahetusel on ilus ilm, siis lähme sõitma, tema pakkus välja Tabasalu raja ja nii ta jäi. Kuigi reedene päev oli ikka üle keskmise vihmane, siis ma juba kartsin, et jääbki minemata, õnneks laupäeva õhtu poole hakkas juba päike paistma ja täna hommik oli juba suviselt mõnus. 

Hommikul magasin mõnusalt kaua ning siis sõitsime elukaaslase vanematega maale, ega ma sinna niisma istuma läinud, vaid peale mõnusat hommikusööki väljas, haarasin reha ning hakkasin muttide tehtud mullahunnikuid tasandama ning hiljem puhastasime metsalause puurisust puhtaks. Nagu naksti oli päeva esimene trenn tehtud ning ülakehale korralik toonus antud.

Neljast võtsin sõbranna peale ning põrutasime Tabasallu, kuigi seal oli palju tuulisem ja natukene ka jahedadam suutsime endit nii kokku pakkida, et sõidu ajal külm ei hakanud. Endalegi märkamatult sõitsime kokku pea 10 km, mis esimese korra kohta ei ole sugugi paha tulemus, täpset aega me kahjuks ei mõõtnud, kuid sinna tunni kanti oleks ta tulnud kui me vahepeal sinililli ja sisaliku pildistamisele aega poleks kulutanud. Muidugi ei olnud tegemist ajapeale sõiduga, sest võtsime asja rahulikult ning ajasime rohkem juttu ja nautisime olemist.

Kindlasti ei tähenda see nüüd seda, et ma enam trennis ei käiks, täditütrega leppisime juba kokku, et vähemalt ühe kuu teeme veel, meil sai just eelmine neljapäev kaart läbi ja tegelikult on ilmad veel piisavalt heitlikud, et kaks korda nädalas üldist treeningut ka sees võiks teha. Aga kui õhtul on ilus ilm, siis me hakkame sõbrannaga veel lisaks rullitamas käima, või teeme lihtsalt mõned jooksuringi koos koeraga.

Endalegi üllatuseks on niivõrd spordikaugest tegelasest, nagu mina, saanud sporti tõeliselt hindav inimene. Seega aitab looderdamisest, jalad tagumiku alt välja ning õue liigutama!