Eile oli siis lõpuks see päev, kui minu kätte maandus nutitelefon. Ma olen pikka aega neist kaarega eemale hoidnud ja olgem ausad mu vana telefon teeniks mind hea meelega ka edaspidi. Kuid kuna ta on juba algusest peale mul trikitanud ja teadupoolest lähevad errorid aastatega üha suuremaks, siis oli aeg vahetuseks.Tegelikult polnud mul suurt aimugi, millist ma tahaks, varasemalt on mul olnud Motorolla, kaks Siemenist ja siis nüüd see SonyEricsson, millel oleks sügisel täitunud juba 4 aastat. Minu jaoks pole telefoni bränd, sisu või meeletu võimsus oluline, peaasi, et saaksin helistada, sõnumeid saata ja et ikka kena välja näeks.
Ja kui väga aus olla, siis polnudki mul plaanis telefoni osta, lihtsalt olime poes, mees võttis raha välja, et mulle arvuti eest makstud raha tagasi anda ning sujuvalt suunas mind EMT-sse, 5 minutit hiljem lahkusin ma sealt kotike käes. Valituks osutus Samsung GT-S5830 Galaxy Ace, mille sai täitsa mõistliku hinnaga, arvestades, et mu eelmine telefon maksis omal ajal pea 4000 krooni.
Üllataval kombel harjusin ma päris ruttu ära selle süsteemi ja internetiga telefonis ja kui kunagi tundus see äärmiselt keeruline, eks nende vanemate telefonidega oligi, siis võin julgelt soovitada neilegi, kes seda sammu veel teinud pole. Nüüd on mul vaja ainult pakett ümber teha, sest hetkel on mul veel tavaline kõne ja sõnumi komplekt ja saan netis ainult kodu wifi võrgus olla.
No comments:
Post a Comment