Täna kostitati meid ilusa äratusega. Öösel kella poole viie aegu hakkas õuest regulaarset "linnulaulu" tulema, kui alguses olin veel sügavas unes ja arvasin, et see on kõigest unenägu, siis ühel hetkel ärkasin selle peale üles.
Mingil autol oli alarm tööle hakanud ja nii ta siis laulis, ehmatusega vaatasime üle, et ega tegu meie omadega pole, aga õnneks või siis kahjuks mitte. Peale tunniajast vähkremist ja kirumist jäin mingiks ajaks magama, aga see undamine kandus ka mu unenägudesse. Ainus lootus oli see, et auto aku saab lõpuks tühjaks ja järjest hädisemaks muutunud hääl andis selleks ka lootust. Nii me siis olime pool unes ja pool ärkvel kuni kella 7ni kui äratuskell teavitas, et on aeg püsti ajada, kuid just sel hetkel käis õues piuks piuks ja VAIKUS!
Krapsasin ruttu aknale ja nägin seal ühte meest askeldamas, oi, kuidas mul oli kiusatus aken lahti teha ja karjuda: "Päris hea linnulaul või nii!". Aga siis ma võtsin end kokku ja üritasin temast ka aru saada, vaevalt tal endalgi väga tore oli enne tööle minekut auto akut laadima hakata ja samal ajal teades, kui palju kurje pilke teda jälgivad. Mõtlesin veel omakeskis, et jube naljakas oleks, kui ta peaks nüüd ukselt-uksele "krokodille" küsima hakkama, päris palju vihaseid nägusid. :)
Nüüd olen lõpuks tööl, pooluimane, kuid üllatavalt lõbusas tujus. Kõigele lisaks peab järgmised kaks ööd Rõuges metsade vahel veetma, loodetavasti on seal vaiksemad laululinnud.
Märkuseks nii palju, et just praegu hakkas väljas kahel autol korraga alarm tööle, jõudu mehed!
Mingil autol oli alarm tööle hakanud ja nii ta siis laulis, ehmatusega vaatasime üle, et ega tegu meie omadega pole, aga õnneks või siis kahjuks mitte. Peale tunniajast vähkremist ja kirumist jäin mingiks ajaks magama, aga see undamine kandus ka mu unenägudesse. Ainus lootus oli see, et auto aku saab lõpuks tühjaks ja järjest hädisemaks muutunud hääl andis selleks ka lootust. Nii me siis olime pool unes ja pool ärkvel kuni kella 7ni kui äratuskell teavitas, et on aeg püsti ajada, kuid just sel hetkel käis õues piuks piuks ja VAIKUS!
Krapsasin ruttu aknale ja nägin seal ühte meest askeldamas, oi, kuidas mul oli kiusatus aken lahti teha ja karjuda: "Päris hea linnulaul või nii!". Aga siis ma võtsin end kokku ja üritasin temast ka aru saada, vaevalt tal endalgi väga tore oli enne tööle minekut auto akut laadima hakata ja samal ajal teades, kui palju kurje pilke teda jälgivad. Mõtlesin veel omakeskis, et jube naljakas oleks, kui ta peaks nüüd ukselt-uksele "krokodille" küsima hakkama, päris palju vihaseid nägusid. :)
Nüüd olen lõpuks tööl, pooluimane, kuid üllatavalt lõbusas tujus. Kõigele lisaks peab järgmised kaks ööd Rõuges metsade vahel veetma, loodetavasti on seal vaiksemad laululinnud.
Märkuseks nii palju, et just praegu hakkas väljas kahel autol korraga alarm tööle, jõudu mehed!
No comments:
Post a Comment