Vot täna olen ma natukene kurb ja tujust ära. Nii palju kui ma ka end kokku võtta ei üritaks ja tuju üleval hoida, olen ma pettunud. Ma tean, et töö nõuab ja elu on kord selline, et ohverdama peab aga täna on ometi ju päev, mille jaoks peaks leidma aja. Üks päev aastas, ei midagi ootamatud ega üllatavat. Kuid sellegi poolest veedab ta selle tähtsa päeva tööl - eemal kodust ja minust. Ja nii ta algas, vara hommikul enne üheksat ta lahkus ja õhtul kell kaheksa alles saabub, pakkumas kõigile neile inimestele rõõmu ja head tuju, lükates tahaplaanile OMA päeva, ma ei mõista. Aga sellegi poolest kallis, palju õnne!
No comments:
Post a Comment