Noored, kuhu teil kiire on? ehk Dr. Noormann ja kadunud lapsepõlv

Kurb aga tõsi, hoolimata sellest, et meie eluiga kasvab aastast-aastasse, jääb lapsepõlv uutele põlvkondadele järjest üürikesemaks, noored tahavad ja saavad järjest varem küpsemaks. Nagu ka psühholoog Dr. Noormann aka Tõnu Ots Delfile antud usutluses välja toob.

Kuigi tema vastused Delfi Noorte hääles on kohati väga teravad ja otsekohesed, usun ma, et ta täidab oma ülesannet hästi. Lugedes neid murekirju, millele ta päevast-päeva vastab, siis minu kui tavainimese jaoks tekib paratamatult küsimus, et kus on vanemate silmad, kas nad üldse tunnevad huvi, mis nende 12-14-aastaste peas ja ümber toimub? Minule igatahes tekitavad need külmavärinaid, ise nii väikesed aga probleemid nagu kümme aastat vanematel.

Panen siia mõned erilised pärlid, mõelge, kuidas teie sellistele muredele vastaksite? Pole ju nii lihtne! P.S. eriline tähelepanu (olematule) kirjaoskusele.
"Miks mu poiss teistele musimärke taha paneb?"
"Mida teha, kui olen 13 ja rase?"
"Kas peaksin poisiga seksima, et ta mind maha ei jätaks?"
"Kas Ta siis tahab mind või ei?"
"Mida teha, kui mu tüdruku sõbranna on räige idioot?"
"Kui vanem kutt magab noorema tüdrukuga, kas see on siis ärakasutamine?"

Kogu selle loo peale meenub üks Juku anekdoot:
Juku istub tunnis ja murrab pead: "Jätaks õige suitsetamise maha? Jooks ehk vähem? Teeks narkotsiga lõpu? Naabri Mari ka rase, mis ma temaga nüüd teen?"
Läheneb õpetaja ja küsib:
"Juku, kui palju on kaks korda kaks?"
"Neli," vastab Juku. "Oh, õpetaja, oleks mul teie probleemid!"