Monday, September 27, 2010

Nimest kui sellisest

Tegelikult olen ma oma blogi pidanud juba üksjagu aega aga siiamaani pole ma lahti seletanud, kust on pärit nimi Hatifnati puu - juurtest ladvani. Tegelikult see on just nii lihtne ja loogiline kui esmapilgul tundub, eriti neile, kes on kursis Muumioru lugudega, kus leiduvad sellised toredad tegelased nagu hatifnatid, Vikipeedia ütleb nende kohta järgmist:

"Hatifnatid on pikad, kõhnad, kummituslikud olendid, kes meenutavad pisut pikki valgeid sokke. Neil on ümmargused ilma kaelata pead kahe suure silmaga. Kummalgi keha küljel asuvad neil viis sõrmetaolist moodustist.

Olemuselt on nad vaiksed ja tõsised, nad ei kuule ega saa rääkida, ent see-eest on neil erakordselt terav tundemeel, millega suudavad tajuda ka kõige nõrgemaid maapinna võnkeid. Samuti tunduvad nad olevat üsnagi melanhoolsed.

Suurimat huvi tunnevad nad ilma vastu ning neil on olemas oma ühine baromeeter. Erilist huvi näivad nad ilmutavat just äikesetormide suhtes. Selline kogus elektrit muudab nad pimedas helendavateks ning puudutustele ohtlikeks, kuna on elektriliselt laetud."


Hatifnati puu on koduks lugudele, mis räägivad ilmast, lapsepõlvest ning aktuaalsetest teemadest läbi minu silmade. Juurtest ladvani on aga teekond, mis viib mind eilsest läbi tänase homsesse, ning ma annan endast parima, et kõik olulised hetked saaksid jäädvustatud ja loodetavasti ka jagatud.

No comments:

Post a Comment