37+

Lõpuks sai sügisgripp ka meid kätte. Juba nädal tagasi ilmnesid elukaaslasel esmased nähud, minul mõned päevad hiljem, kuid töönädala pidasime sellegi poolest vastu.

Nagu kiuste, just reedel, kui meil on üle pika aja plaanid tehtud, et läheme õhtul välja kontserdile, murrab haigus jalust, vaid mõned tunnid enne minekut kraadisime end ja saame kinnituseks 37.3 ja 37.1 ning lõristasime selle peale vaid nina.

Siiski otsustasime end kokku võtta ja välja ajada, kuigi kohati oli väga raske silmi lahti hoida, suutsime ilusasti kontserdi lõpuni olla. Kui koju jõudsime, suundus elukaaslane otsejoones voodisse, mul oli veel vaja mõned nõud pesta ja seda, kuidas ma lõpuks voodisse jõudsin ei mäletagi. Mingi hetk hakkas öösel väga külm ja tõin teisest toast lisateki juurde. Hommikul kui silmad lahti tegin tundus, et kell on väga vähe aga tegelikult oli juba 10, peale väikest inventuuri avastasin, et olin magama minnes patsikummi ja ehted "viisakalt" voodi alla pannud.

Hetkel on enesetunne kõike muud kui hea, pea on paks ja uimane olla. Ainus, mis ahvatlev tundub on soe voodi, sinna vist jääkski terveks päevaks, kuid sellist lõbu ma endale lubada ei saa.