Eile otsustati lõpuks ka Eesti krooni saatus ning alates 1. jaanuarist 2011 tuleb käibele euro, mille kurss kõlab nagu lõputu [pii], ainult veidike suurem: 15,6466 ... . Ma ise suhtun sellesse positiivselt, sest rahvusvahelisel tasandil annab see Eesti majanduskeskkonnale palju juurde, tekitab usaldust, investoreid ja avab uusi turge.
Mäletan hästi, kui aastaid tagasi toimus rahvahääletus Euroopa Liiduga liitumiseks, siis ma polnud veel valimisealine, kuid mul oli kindel seisukoht, ning kui oleks saanud hääletada, oleksin kindlasti vastu olnud. Praegu on mul hea meel, et ma toona hääletada ei saanud, sest aastatega on minu arusaam nendest asjadest oluliselt muutunud. Seetõttu ma arvan, et alaealised ei tohiks hääletamisõigust saada, mitte et vanus meie maailmavaateid muudaks, vaid kogemused teevad seda. Lisaks on inimesed loomu poolest juba väga skeptilised iga uue asja suhtes, seda näeb ilmekalt meie ühiskonna näol, kus iga uuenduse juurde käib hulk inimesi, kes on kõigele vastu ja tihti on selleks ühed ja samad isikud, rühmad.
Muidugi ei tähenda see, et me peaks kõigele uuele alati jah ütlema, kuid asjad/süsteemid, mis on mujal juba aastaid (kümneid) edukalt toiminud, peaks olema piisavalt turvalised, et neid enda kasuks töötama panna. Elus on asju/olukordi, millest ei tasu kümne küünega kinni hoida, tihti võivad nad turvalised tunduda, kuid ei pruugi meid igavesti edasi viia ja teadagi, need, kes pikalt paigal seisavad, lõpuks lagunevad ja seda me oma kallile kodumaale ju ei soovi.
Kroonist nii palju, et minu lemmik on algusest peale olnud sinine sajakroonine, mida kaunistab luuletaja Lydia Koidula ning Põhja-Eesti paekallas. Aga kõige paremini mäletan ma seda päeva, mil nägin esimest korda viiekümnekroonist. Kuna mu isa töötas toona pangas, siis oli meil au, seda enne näha, kui see rahva sekka paisati. Tumeroheline rahatäht, mida kaunistas Hiiumaa kuulsaim inimene Rudolf Tobias, vot sel hetkel oli uhke olla eestlane ja veel enam hiidlane. Kahjuks see rahatäht ei saanudki kunagi eriti populaarseks ning viimastel aastatel pole ükski enam minu kätte sattunud.
Siin on natukene rohkem infot krooni kohta: Eesti kroon
Mäletan hästi, kui aastaid tagasi toimus rahvahääletus Euroopa Liiduga liitumiseks, siis ma polnud veel valimisealine, kuid mul oli kindel seisukoht, ning kui oleks saanud hääletada, oleksin kindlasti vastu olnud. Praegu on mul hea meel, et ma toona hääletada ei saanud, sest aastatega on minu arusaam nendest asjadest oluliselt muutunud. Seetõttu ma arvan, et alaealised ei tohiks hääletamisõigust saada, mitte et vanus meie maailmavaateid muudaks, vaid kogemused teevad seda. Lisaks on inimesed loomu poolest juba väga skeptilised iga uue asja suhtes, seda näeb ilmekalt meie ühiskonna näol, kus iga uuenduse juurde käib hulk inimesi, kes on kõigele vastu ja tihti on selleks ühed ja samad isikud, rühmad.
Muidugi ei tähenda see, et me peaks kõigele uuele alati jah ütlema, kuid asjad/süsteemid, mis on mujal juba aastaid (kümneid) edukalt toiminud, peaks olema piisavalt turvalised, et neid enda kasuks töötama panna. Elus on asju/olukordi, millest ei tasu kümne küünega kinni hoida, tihti võivad nad turvalised tunduda, kuid ei pruugi meid igavesti edasi viia ja teadagi, need, kes pikalt paigal seisavad, lõpuks lagunevad ja seda me oma kallile kodumaale ju ei soovi.
Kroonist nii palju, et minu lemmik on algusest peale olnud sinine sajakroonine, mida kaunistab luuletaja Lydia Koidula ning Põhja-Eesti paekallas. Aga kõige paremini mäletan ma seda päeva, mil nägin esimest korda viiekümnekroonist. Kuna mu isa töötas toona pangas, siis oli meil au, seda enne näha, kui see rahva sekka paisati. Tumeroheline rahatäht, mida kaunistas Hiiumaa kuulsaim inimene Rudolf Tobias, vot sel hetkel oli uhke olla eestlane ja veel enam hiidlane. Kahjuks see rahatäht ei saanudki kunagi eriti populaarseks ning viimastel aastatel pole ükski enam minu kätte sattunud.
Siin on natukene rohkem infot krooni kohta: Eesti kroon
Kunagi sai naljaga üks pilt Euro teemal kokku klopsitud. "Tule taevas appi!" nagu Anspi ütles.
Pilt: taust ja riietus internetist, Ansip Delfist ja montaaž minu poolt siis
No comments:
Post a Comment