Nädala alguses käis uudistest läbi, et 10-14.augustini on selge ilma korral võimalik näha perseiitide tähesadu. Tegemist pole teab, mis uue ja haruldase nähtusega, kuid sellegi poolest on kord aastas tore ühel selgel ning soojal augustiööl ennast välja ajada, et pimedusse langevaid tähti vaatama minna.
Väga ülevaatlik lugu, konkreetselt selle aasta augusti tähesaju kohta on Helle Janiste artiklis, "Tähistaevas augustis 2010", järgnev pilt on ka sealt laenatud.
Kahjuks on linnas väga raske leida mõni koht, kus oleks täiesti pime ja lisaks sellele kimbutasid suurt osa taevast pilved. Sellegi poolest leidsime ühe koha, kus oli näha suurem osa tähtedest. Nii kui me autost välja saime ja pea kuklasse lükkasime, käis kaks sähvatust, tundus, et saime jackpoti. Sellegi poolest järgnevad minutid ei toonud endaga midagi kaasa ja see tekitas rahutust. Tuleb tunnistada, et taevasse vaatamine püstijalu on paras katsumus ning kael jääb väga ruttu kangeks. Lõpuks istusime autosse ning vaatasime taevalaotust sealt, vähemal oli mugavam.
Vaatlusöö 30 minuti saagiks jäi minul 8,5 tähte (poolik seetõttu, et pole kindel, kas see üks oli täht või mõni luulu) ja elukaslase tõre nägu, sest tema olevat kõiki vaid silmanurgast näinud. Kahjuks seekord soovida miskit ei jõudnudki, sest kõik peale ühe pika olid väga lühikesed ja iga kord tekkis wow efekt ning igasugune soovimine ununes.
Lapsepõlves sai tähtedesadu terve karjaga lastega vaadatud, viskasime end lihtsalt murule pikali ja jälgisime. Üks aasta käisime sõbranna ema ja õega neid Paljassaare rannas vaatamas, tookord oli neid eriti palju, muudkui langes.
Aga siiski kõige tähtsam, voolu maksimum on täna, reedel, 13. augustil kell 2.30 kuni 5.00, maagiline, kas pole? Niiet pole hilja madrats ja tekk haarata ning üks romantiline öö tähesajus veeta. Siinkohal sooviks õnne ka oma kallile sõbrannale, kes täna saab minuga ühevanuseks ning kellega on mul au olnud kogu oma teadlik elu veeta, sealjuures ka nii mõnigi tähesadu.
Väga ülevaatlik lugu, konkreetselt selle aasta augusti tähesaju kohta on Helle Janiste artiklis, "Tähistaevas augustis 2010", järgnev pilt on ka sealt laenatud.
Kahjuks on linnas väga raske leida mõni koht, kus oleks täiesti pime ja lisaks sellele kimbutasid suurt osa taevast pilved. Sellegi poolest leidsime ühe koha, kus oli näha suurem osa tähtedest. Nii kui me autost välja saime ja pea kuklasse lükkasime, käis kaks sähvatust, tundus, et saime jackpoti. Sellegi poolest järgnevad minutid ei toonud endaga midagi kaasa ja see tekitas rahutust. Tuleb tunnistada, et taevasse vaatamine püstijalu on paras katsumus ning kael jääb väga ruttu kangeks. Lõpuks istusime autosse ning vaatasime taevalaotust sealt, vähemal oli mugavam.Vaatlusöö 30 minuti saagiks jäi minul 8,5 tähte (poolik seetõttu, et pole kindel, kas see üks oli täht või mõni luulu) ja elukaslase tõre nägu, sest tema olevat kõiki vaid silmanurgast näinud. Kahjuks seekord soovida miskit ei jõudnudki, sest kõik peale ühe pika olid väga lühikesed ja iga kord tekkis wow efekt ning igasugune soovimine ununes.
Lapsepõlves sai tähtedesadu terve karjaga lastega vaadatud, viskasime end lihtsalt murule pikali ja jälgisime. Üks aasta käisime sõbranna ema ja õega neid Paljassaare rannas vaatamas, tookord oli neid eriti palju, muudkui langes.
Aga siiski kõige tähtsam, voolu maksimum on täna, reedel, 13. augustil kell 2.30 kuni 5.00, maagiline, kas pole? Niiet pole hilja madrats ja tekk haarata ning üks romantiline öö tähesajus veeta. Siinkohal sooviks õnne ka oma kallile sõbrannale, kes täna saab minuga ühevanuseks ning kellega on mul au olnud kogu oma teadlik elu veeta, sealjuures ka nii mõnigi tähesadu.
No comments:
Post a Comment