Tegelikult on sellest juba üksjagu aega möödas kui ma avastasin enda jaoks kahest prantslastest Nicolas Godin and Jean-Benoît Duncke koosneva muusikakollektiivi AIR. Juhuslikult langes leid kokku nende külastusega Eestisse, mida ma läbi ponnistuste koos isaga lõpuks kuulama läksin.
Kõige toredam oli muidugi see, et isa helistas päev enne üritust, et ega ma juhuslikult pileteid sinna ei saa ja mina just mõtlesin, kellega minna, sest elukaaslane armastab natukene karmimat muusikat. Kontsert oleks tegelikult oluliselt rohkem pakkunud, kui ma end enam kui kahe looga kurssi oleks viinud, kõige kiuste kumbagi neist tol korral ei esitatudki. Aga kokkuvõttes jäin siiski rahule, sest tänu sellele avastasin veel mitu head lugu.
Igatahes minu soov oli väike paremik siia koguda, teinekord hea kuulata, kuigi tihti juhtub nii, et ei jõuagi esimesest loost kaugemale, sest kuulan seda muudkui uuesti ja uuesti.
Kõige toredam oli muidugi see, et isa helistas päev enne üritust, et ega ma juhuslikult pileteid sinna ei saa ja mina just mõtlesin, kellega minna, sest elukaaslane armastab natukene karmimat muusikat. Kontsert oleks tegelikult oluliselt rohkem pakkunud, kui ma end enam kui kahe looga kurssi oleks viinud, kõige kiuste kumbagi neist tol korral ei esitatudki. Aga kokkuvõttes jäin siiski rahule, sest tänu sellele avastasin veel mitu head lugu.
Igatahes minu soov oli väike paremik siia koguda, teinekord hea kuulata, kuigi tihti juhtub nii, et ei jõuagi esimesest loost kaugemale, sest kuulan seda muudkui uuesti ja uuesti.
No comments:
Post a Comment