See pole enam mingi uudis, et ma poolenisti looduslaps olen. Lausa uskumatu, kui positiivselt võib vaimule ja hingele mõjuda mõnetunnine metsaskäik, kõik meeled muutuvad hetkega erksaks, tuju tõuseb lakke ning energiat jätkuks terve mäe liigutamiseks.
Täna õnnestus mul jälle linnasuminast metsa põgeneda, sel korral võtsime suuna Loksa kanti, kuid selle asemel, et mööda magistraali kihutada sõitsime hoopis kõrvalteedel, kus tee on sama kitsas nagu Tallinnas jalakäijate oma ja mets tihe nagu ürgajal. Terve autosõidu me koeraga kibelesime välja ning kui lõpuks kauaoodatud peatus tuli, jooksime koos puude vahele.
Tunnine jalutuskäik tehtud, suundusime Nõmmeveski kanjoni juurde Valgejõe äärde. Hetkel on seal äärmiselt ilus, kargelt külm jõgi ja kuldkollased puud, imeline. Tegelikult oleme ühe korra varem ka seal käinud, see oli eelmisel suvel, tookord oli südaöö ja kottpime, siis jäi antud kohast hoopis väiksem mulje aga see on ka loogiline.
Täna õnnestus mul jälle linnasuminast metsa põgeneda, sel korral võtsime suuna Loksa kanti, kuid selle asemel, et mööda magistraali kihutada sõitsime hoopis kõrvalteedel, kus tee on sama kitsas nagu Tallinnas jalakäijate oma ja mets tihe nagu ürgajal. Terve autosõidu me koeraga kibelesime välja ning kui lõpuks kauaoodatud peatus tuli, jooksime koos puude vahele.
Tunnine jalutuskäik tehtud, suundusime Nõmmeveski kanjoni juurde Valgejõe äärde. Hetkel on seal äärmiselt ilus, kargelt külm jõgi ja kuldkollased puud, imeline. Tegelikult oleme ühe korra varem ka seal käinud, see oli eelmisel suvel, tookord oli südaöö ja kottpime, siis jäi antud kohast hoopis väiksem mulje aga see on ka loogiline.
No comments:
Post a Comment