Kuigi saabusime Rootsist juba eile pole ma kuidagi ennast suutnud kokku võtta ja reisist lähemalt kirjutada aga nüüd ma parandan selle vea.
Reede hommik oli erakordselt jahe, seetõttu mässisin ennast korralikult riidesse, et vähem asju oleks kotti vaja pakkida. Kui ma lõpuks töölt laeva peale liikuma hakkasin oli ilm soojaks läinud ja sadamasse jõudes olin üleni märjaks end higistanud.
Õnneks saime kohe oma kajutisse minna, tuba oli suurepärane, ruumi täpselt parajalt ja väga hubane. Vahetasime riided mugavamate vastu ja peale väikest einestamist suundusime ringkäigule. Erinevalt harjumuspärasest Soome reisist, kus rahvas hordidena ringi uitab, oli laev praktiliselt inimtühi.
Õhtul, kui programmid algasid, oli ka rohkem liikumist aga siiski väga vähe. Vanemad inimesed kogunesid peasaali tantsima, seltskonnad pidutsesid oma kajutites ning meie suundusime Sea Baari, kus musitseeris Airi Ojamets ning hiljem toimus seal karaoke, magama saime alles poole kahe aegu.
Öö möödus mõnusalt, magasin nagu nott ja hommikul olin esimesena üleval. Kui kardinad akna eest tõmbasin avanes imeline vaade saartele, mille vahel sõitsime, pikalt me kajutis ei oodanud, vaid suundusime dekile neid imetlema, kuigi väljas oli uduvine, tõotas ilm väga ilus tulla.
Peagi jõudsime ka Stockholmi ja suundusime keskuse poole, teel sinna nägime sellist toredat puud nagu pildil näha saab, ma ristisin selle kohe spagetipuuks ühe aprillinalja video järgi, mida saab näha SIIT!
Tuleb tunnistada, et Stockholm erilist vaimustust ei tekitanud, sest see oli kuidagi kõle ja räpane ning rahvastik äärmiselt kirju. Mul ei ole erinevate inimrühmade vastu midagi ja tean, et metropolide puhul on see tavaline aga erinevalt Helsingist ei tekkinud mul sellist sooja tunnet linnas ringi käies, pigem tekitas segadust, kas ma olen nüüd Aafrikas, Türgis või koguni Hiinas.
Lisaks, siis muidugi poed, mis kas meie teadmatusest või jumal teab millest olid kõik H&M-id ning neid võis ühe ristmiku peale kokku lugeda koguni neli, kui alguses arvasin, et neis on vähemalt erinev valik, siis peale kahe poe külastamist sai selgeks, et kaup on sama.
Hinnad oli Stockholmis täpselt nagu Eestiski, ainult selle vahega, et Eesti krooni ja Rootsi krooni vahekord on umbes 1.6957 ehk, kui meil maksab eine 60EEK-i, siis Rootsis maksab see 60 SEK-i. Muidugi ei jätnud me ka vanalinnas käimata, see oli vast linna kõige suursugusem osa.
Lõpuks kui me laevale jõudsime olime omadega täiesti läbi, jalad lõid käimisest tuld ja eelmisel õhtul lubatud korralik pidu tundus esmapilgul piinamisena. Õnneks saime lõpuks ka korralikult süüa, sest õhtusöök oli meil tellitud laeva buffees ja selles ei pidanud pettuma, laud oli lookas ja lõpuks kui me söömisega ühele poole saime, oli juba igati mõnus olla.
Õhtu otsustasime veeta taaskord Sea Baaris, kus erinevalt eelmisest õhtust plaanisime ka laval üles astuda. Kuigi minul puudub igasugune lauluhääl, võtsin ma end kokku ja laulsin ka ühe laulu koos elukaaslasega. See eest suutsid mehed meid korralikult üllatada ja tegid õhtu ühed säravaimad esitlused, me õega olime igatahes väga uhked nende üle.
Peale seda suundusime klubisse ning kuskil kolmest saime magama. Hommikul magasime nii kaua, et ärgates olime juba sadamas ja peale kiiret asjade kokkupakkimist jalutasime juba kodu poole. Kuigi reisil olid oma miinused, mis olid pigem tingitud minu suurtest ootustest oli see kindlasti väärt väljasõit ja elamus.
Reede hommik oli erakordselt jahe, seetõttu mässisin ennast korralikult riidesse, et vähem asju oleks kotti vaja pakkida. Kui ma lõpuks töölt laeva peale liikuma hakkasin oli ilm soojaks läinud ja sadamasse jõudes olin üleni märjaks end higistanud.
Õnneks saime kohe oma kajutisse minna, tuba oli suurepärane, ruumi täpselt parajalt ja väga hubane. Vahetasime riided mugavamate vastu ja peale väikest einestamist suundusime ringkäigule. Erinevalt harjumuspärasest Soome reisist, kus rahvas hordidena ringi uitab, oli laev praktiliselt inimtühi.
Õhtul, kui programmid algasid, oli ka rohkem liikumist aga siiski väga vähe. Vanemad inimesed kogunesid peasaali tantsima, seltskonnad pidutsesid oma kajutites ning meie suundusime Sea Baari, kus musitseeris Airi Ojamets ning hiljem toimus seal karaoke, magama saime alles poole kahe aegu.
Öö möödus mõnusalt, magasin nagu nott ja hommikul olin esimesena üleval. Kui kardinad akna eest tõmbasin avanes imeline vaade saartele, mille vahel sõitsime, pikalt me kajutis ei oodanud, vaid suundusime dekile neid imetlema, kuigi väljas oli uduvine, tõotas ilm väga ilus tulla.
Peagi jõudsime ka Stockholmi ja suundusime keskuse poole, teel sinna nägime sellist toredat puud nagu pildil näha saab, ma ristisin selle kohe spagetipuuks ühe aprillinalja video järgi, mida saab näha SIIT!
Tuleb tunnistada, et Stockholm erilist vaimustust ei tekitanud, sest see oli kuidagi kõle ja räpane ning rahvastik äärmiselt kirju. Mul ei ole erinevate inimrühmade vastu midagi ja tean, et metropolide puhul on see tavaline aga erinevalt Helsingist ei tekkinud mul sellist sooja tunnet linnas ringi käies, pigem tekitas segadust, kas ma olen nüüd Aafrikas, Türgis või koguni Hiinas.Lisaks, siis muidugi poed, mis kas meie teadmatusest või jumal teab millest olid kõik H&M-id ning neid võis ühe ristmiku peale kokku lugeda koguni neli, kui alguses arvasin, et neis on vähemalt erinev valik, siis peale kahe poe külastamist sai selgeks, et kaup on sama.
Hinnad oli Stockholmis täpselt nagu Eestiski, ainult selle vahega, et Eesti krooni ja Rootsi krooni vahekord on umbes 1.6957 ehk, kui meil maksab eine 60EEK-i, siis Rootsis maksab see 60 SEK-i. Muidugi ei jätnud me ka vanalinnas käimata, see oli vast linna kõige suursugusem osa.
Lõpuks kui me laevale jõudsime olime omadega täiesti läbi, jalad lõid käimisest tuld ja eelmisel õhtul lubatud korralik pidu tundus esmapilgul piinamisena. Õnneks saime lõpuks ka korralikult süüa, sest õhtusöök oli meil tellitud laeva buffees ja selles ei pidanud pettuma, laud oli lookas ja lõpuks kui me söömisega ühele poole saime, oli juba igati mõnus olla.Õhtu otsustasime veeta taaskord Sea Baaris, kus erinevalt eelmisest õhtust plaanisime ka laval üles astuda. Kuigi minul puudub igasugune lauluhääl, võtsin ma end kokku ja laulsin ka ühe laulu koos elukaaslasega. See eest suutsid mehed meid korralikult üllatada ja tegid õhtu ühed säravaimad esitlused, me õega olime igatahes väga uhked nende üle.
Peale seda suundusime klubisse ning kuskil kolmest saime magama. Hommikul magasime nii kaua, et ärgates olime juba sadamas ja peale kiiret asjade kokkupakkimist jalutasime juba kodu poole. Kuigi reisil olid oma miinused, mis olid pigem tingitud minu suurtest ootustest oli see kindlasti väärt väljasõit ja elamus.
No comments:
Post a Comment