Suomi selväksi

Möödunud nädalavahetusel käisime üle pika aja Soomes, viimane kord oli juunis kui toimus Helsinki Live ning Guns N’ Roses`i kontsert.

Kunagi sõitsime Soome Viking Linega, kuid kuna nad on hindu kõvasti tõstnud pidime taaskord leppima Ecerölinega, esimene kogemus oli mul suvel kui me sellega Eestisse tagasi sõitsime, mis ausalt öeldes endiselt judinaid tekitab. Esiteks sõidab see pea tund kauem kui teised ning oma odavat hind püüavad nad kompenseerida pideva teleturu kuuldemänguga. Lisaks kõigele on seal kõva istekohtade defitsiit, mis tähendab, et kui on väga palju rahvast, siis peab 3,5 tundi püstijalu seisma.

Ka eelmisel aastal käisime samal ajal Soomes, siis lootsin ma üle lahe juba lund näha, kuid pidin pettuma nagu ka sel korral, kuigi minnes sadas Eestis laia valget lund, polnud Soomes ei kippu ega kõppu sellest. See eest aga paistis meil terve laupäeva päike ning see oli ideaalne meie plaanide jaoks, mis kujutas endas paaritunnist paintballi ja väljas grillimist.
Tuttavad, kelle juures me peatume on meist pea poole võrra vanemad, samaealised minu vanematega, seetõttu on nendega omamoodi kummaline aga samas soe tunne juttu ajada ning elust rääkida. Ühed just paar nädalat tagasi abiellusid, hoolimata sellest, et koos oldud juba 30 aastat ja lapsedki oma elu peal aga tundsid just nüüd, et õige aeg.

Nagu ma ka varem siin kirjutasin, siis oma suure suuga suutsin neile lubada, et järgmiseks külastuseks õpin soome keele ära. Nüüd olen nii kaugel juba, et laenutasin täna raamatukogust õpiku "Suomi selväksi" ja hakkan vaikselt otsast peale, suurt põhja mul all pole, mõningaid lihtsamaid asju ma muidugi tean aga kindlasti saab see üks kõva eneseületamine olema.