Kui viltu saab üks nädal minna? Eelmisest reedest alates on minuga igast trikke juhtunud ja täna sai see jada endale lisa ja mis kõige hullem, järjest veidramaks need asjad kisuvad.
Täna öösel ärkasin ma selle peale, et tundsin "vett" kõrvas, kuna olin eelmisel õhtul pesemas käinud ja kõrvu puhastanud, ei pannud see mind esmalt kahtlustamagi, et miskit võib valesti olla, igatahes püüdsin ma sellest unepealt lahti saada. Mõne aja pärast ärkasin uuesti selle tundega ja kui ma siis oma kätt vaatasin avastasin, et see pole sugugi läbipaistev vesi vaid täiesti punane veri. Kiirustasin vannituppa ja üritasin kuivatada ning keerasin vati ette, et seisma jääks ja suundusin magama, kell oli miskit poole 5 paiku.
Kuid hoolimata kõikidest pingutustest ei tahtnud pidama jääda, ning hommikul "ärgates" helistasin perearstile, et ta üle vaataks. Tormasin kohe kohale, arst uuris ja puuris, kuid kuna tal pole vastavat tehnikat, siis jäi verejooksu päritolu teadmata ning ta suunas mind edasi LOR-i, kuhu ma õnneks ka poole kaheks juba aja sain.
Mulle meeldib kodukoha haigla, sest siin on hea rahulik ja arstid on eranditult toredad. Kui ma kabineti uksest sisse astusin, olid arstid elevil nägudega, minu lugu oli juba nendeni jõudnud ja seetõttu ei pidanud ma pikalt oma muret seletama. Läbivaatus tuvastas, et veresoon on katki läinud, sellest ka kogu probleem, kuna veri oli juba ise pidama jäänud ja kõrvetamine oleks asja hullemaks teinud, siis pandi vatitampoon kõrva ja pean sellega nüüd laupäevani välja vedama.
Kogu selle jama juures on ainult üks postiivne element, nimelt kõlavad nii inimesed, kui ka kõik muud helid hoopis teistmoodi, kui üks kõrv on kinni ja see on päris eriline kogemus.
Täna öösel ärkasin ma selle peale, et tundsin "vett" kõrvas, kuna olin eelmisel õhtul pesemas käinud ja kõrvu puhastanud, ei pannud see mind esmalt kahtlustamagi, et miskit võib valesti olla, igatahes püüdsin ma sellest unepealt lahti saada. Mõne aja pärast ärkasin uuesti selle tundega ja kui ma siis oma kätt vaatasin avastasin, et see pole sugugi läbipaistev vesi vaid täiesti punane veri. Kiirustasin vannituppa ja üritasin kuivatada ning keerasin vati ette, et seisma jääks ja suundusin magama, kell oli miskit poole 5 paiku.
Kuid hoolimata kõikidest pingutustest ei tahtnud pidama jääda, ning hommikul "ärgates" helistasin perearstile, et ta üle vaataks. Tormasin kohe kohale, arst uuris ja puuris, kuid kuna tal pole vastavat tehnikat, siis jäi verejooksu päritolu teadmata ning ta suunas mind edasi LOR-i, kuhu ma õnneks ka poole kaheks juba aja sain.
Mulle meeldib kodukoha haigla, sest siin on hea rahulik ja arstid on eranditult toredad. Kui ma kabineti uksest sisse astusin, olid arstid elevil nägudega, minu lugu oli juba nendeni jõudnud ja seetõttu ei pidanud ma pikalt oma muret seletama. Läbivaatus tuvastas, et veresoon on katki läinud, sellest ka kogu probleem, kuna veri oli juba ise pidama jäänud ja kõrvetamine oleks asja hullemaks teinud, siis pandi vatitampoon kõrva ja pean sellega nüüd laupäevani välja vedama.
Kogu selle jama juures on ainult üks postiivne element, nimelt kõlavad nii inimesed, kui ka kõik muud helid hoopis teistmoodi, kui üks kõrv on kinni ja see on päris eriline kogemus.
No comments:
Post a Comment