Kuigi lubasin juba järgmisel päeval ka teise poolfinaali arvustuse panna, siis märkamatult on saabunud uus nädal ja nüüd on aeg see viga parandada. Peamine põhjus, miks asi veninud on see, et mu arvuti on viimasel ajal äärmiselt hangunud ja mul on tõsised raskused nende videote laadimisega, iga kümne sekundi tagant jääb kinni ja siis kulub minut-paar, et taas tööle saaks jne.1. NASA – Traffic - Hea laul, muidugi laulja hääl on endiselt lahja ja seetõttu läheb kogu hea kraam kaotsi. Aga taaskord üks neist lugudest, mis saab kindlasti raadios tublisti eetriaega.
2. Mina jään – Lenna - See laul pakub kindlasti tublisti konkurentsi Ottile ja ma usun, et lõpuduell saab just nende vahel olema, kahjuks teadagi kelle kasuks. Kuid Lennal on šarmi, ning temal pole Eurovisiooni tegelikult üldse vaja, ta saab ilma selletagi särada. Laul ise on hea ja väga Lennalik.
3. Bye – Malcolm Lincoln - Taaskord sümpaatne lugu, mulle nende paari aasta tagune võidulugu kohutavalt meeldis ja seda kohe esimesel kuulamisel. Tookord hoidsin neile usinasti pöialt ja võib ette kujutada kui õnnelik ma nende võidu üle olin, seda enam, et see tundus nii alternatiivne seniajani Eurovisiooni tippe trooninud lugudele. Muidugi seekordne laul pole nii äge.
4. Oblivion – Tenfold Rabbit - Ka see laul kuulub nende geniaalsete tänapäevaste lugude hulka, kus on tervelt 3 minutit laulu üles ehitatud vaid 8 rea sõnade peale, ma isiklikult leian, et sellest on kahju. Muusika on muidugi kena ja kuskil lounges taustaks kannatab käiata küll.
5. You're Not Alone – Birgit Õigemeel & Violina - Täiesti tavaline Birgit, oma headuses ja hallis massis, ei midagi uut ega erilist.
6. The Future is Now – Soul Militia - Selline poistebänd võib Eurovisioonil päris hästi peale minna. Täitsa võib öelda, et selle aasta üks suuri üllatusi, vähemalt minu jaoks.
7. The Destination – Mimicry - Nagu ka mõne teise puhul tekib mul küsimus, kuidas on võimalik, et kolm ja enam aastat järjest saavad ühed ja samad bändid sadadest osalejatest finaali. Kunagi olid muusika kirjutajatest legendid, kes aastast-aastasse eurolaule kirjutasid, kuid neil olid vähemalt igal aastal uued esitajad. Ma sain aru, et Eesti Laul pidi seda traditsiooni lõhkuma, kuid nüüd tundub, et asi on oluliselt hullemaks läinud. Aga see lugu on minu jaoks lahja ja kindlasti vales kohas.
8. Zombi – Orelipoiss - Üks suur EI-EI-EI, ei meeldi mulle selles kontekstis ja sellise laulu sattumine Eesti Laulule on taaskord näide sellest, et üritatakse saavutada vägisi erinevate stiilide kasutamist. Võib-olla on sellel aga hoopis see tagamõte, et kui 18 laulu on Eurovisiooni mõttes saastad, siis eristuvad need 2 vajalikku teistest?
9. City Nights – Teele Viira - Muhedalt nilbete sõnadega laul, või olen ma ainus, kes nii viltu mõtleb? Igatahes, kui ma seda videot vaatasin, siis oli pettumus suur.
10. Ride – Cat Eye - Selline keskpärane raadiohitt, Eesti mõistes siis.
Selline tagasihoidlik arvamus siis minult selle aastaste lugude kohta. Kokkuvõtteks võib öelda, et häid lugusid on üllatavalt palju, samas ühtegi sellist laulu seal otseselt pole, mida ma kohe mitu korda järjest kuulaks. Eks võidab ikka see, mis massidele peale läheb ja ma julgen väita, et mingeid üllatusi selles vallas olla ei tohiks.
No comments:
Post a Comment