Ütles täna hommikul mulle täditütar, kellega eile sai trenni alustatud. Me olime mõlemad juba poole trenni peal näost punased ja higist tilkumas, kuid pidasime vapralt lõpuni vastu, mina muidugi natukese viilimisega. Kuna mu õde käib seal juba teist aastat, siis tema on omadega kindlasti korras aga no minu tuharad annavad täna küll kõvasti tunda, niisama olles polegi nagu miskit viga aga kui peab end püsti ajama, siis ai-ai.
Trenn ise oli väga intensiivne ja kuigi meie pärast tehti asi lihtsamaks, siis vahepeal tahtis mul siiski suurest pingutusest pilt tasku minna ning pidin võtma hetke kogumiseks. Muidu selline üldine liikumine oli lihtne ja isegi suutsin järgi teha, kuid kõhulihaste harjutustega kaasnesid loomalikud oigamised ja puhkimised, sest ma lihtsalt ei jõudnud. Eks ma ju tean, kus mul nõrgad kohad on ja esimesest trennist olekski palju loota, et ma kümme kätekõverdust suudaks jutti teha, kuigi võiks.
Igatahes ootan ma juba põnevusega homset, et endale taaskord vatti anda ja mõnusa rütmi sisse saaks, eesmärk on silme ees ja eks see valu teatud lihastes tähendabki seda, et miskit kuskil juba toimub.
Trenn ise oli väga intensiivne ja kuigi meie pärast tehti asi lihtsamaks, siis vahepeal tahtis mul siiski suurest pingutusest pilt tasku minna ning pidin võtma hetke kogumiseks. Muidu selline üldine liikumine oli lihtne ja isegi suutsin järgi teha, kuid kõhulihaste harjutustega kaasnesid loomalikud oigamised ja puhkimised, sest ma lihtsalt ei jõudnud. Eks ma ju tean, kus mul nõrgad kohad on ja esimesest trennist olekski palju loota, et ma kümme kätekõverdust suudaks jutti teha, kuigi võiks.
Igatahes ootan ma juba põnevusega homset, et endale taaskord vatti anda ja mõnusa rütmi sisse saaks, eesmärk on silme ees ja eks see valu teatud lihastes tähendabki seda, et miskit kuskil juba toimub.
No comments:
Post a Comment