Just mõned minutid tagasi allkirjastasin oma uue töölepingu ning uuest kuust alates olen taaskord töömesilane. Aga enne kui asja juurde lähen teen väikese kokkuvõtte viimasest kolmest ülikiirest ja kohtumisterohkest nädalast.
Kokku oli mul viis rauda tules, kuid nagu emagi üks päev ütles: "Asjad loksuvad täpselt nii paika, nagu peab!". Nii sain ma oma esimese väljalangemise teate (S) ettevõttest, kus kolmas vestlusevoor jäi mu viimaseks. Uue nädala alguseks selgus ka teise koha (P) saatus, kus otsustati siiski juba välja valitud kandidaadiga edasi minna.
Järgi jäid kolm kohta, esimene neist (I), kus peale vestlusvooru oli suhteliselt kahtlane tunne, sest ma suutsin seal inglise keelse osa päris nässu keerata, lisaks tundus, et see oleks kõige suurem väljakutse, kuna pole päris 100% see mida ma teinud olen, ning kindlasti peaksin taaskord kõvasti vaeva nägema. Peale nädalast vestluste toimumist sain aga ootamatu kutse, järgmisesse vooru, toimus see juba samal hilisõhtul kui teada sain ja juttu jagus meil koguni 1,5 tunniks, mida aeg edasi, seda enam hakkas mulle tunduma, et sellest võib asja saada.
Teine koht, kus ma teisel nädalal käisin oli (T), seal oli vestlusvoor väga paljulubav ja pakutav oli justkui identne sellega, mida ma tean ja tunnen, kahjuks aga selgus paar päeva tagasi, et 3 päeva peale konkurssi lõppu oli neil juba inimene olemas, seega võib aimata, et ettevõtte siseselt tehti mingisugune muudatus, lisaks ilmus samal päeval uus töökuulutus tolle osakonna juhi kohale, kes teab, mis seal toimub. Viienda koha kohta (K) aga on siiamaani vaikus ja sellest ma enam midagi ei oota, seal käisin ma vestlusel juba kuu tagasi.
Seega võib mu jutust välja lugeda ühte, et koht kuhu ma lähen saab olema mulle taaskord väljakutse, ning kuna ma juba sellise kummalise töösaatusega olen, siis võtan ma aga hea meelega selle vastu, sest kes ei riski see šampust ei joo!
Tore kokkulangevus oli muidugi taaskord see, et ma sain vaid loetud tunnid enne (I) tööpakkumise infot teate, et konkurss (T) kohale on lõppenud, seega ei olnud mul enam mingit dilemmat ega kahtlust, et pakkumine vastu võtta. Siinkohal soovitan oma ema lauset taaskord lugeda, sest nii kummaline kui see ka pole, siis just nii ta ongi.
Kokku oli mul viis rauda tules, kuid nagu emagi üks päev ütles: "Asjad loksuvad täpselt nii paika, nagu peab!". Nii sain ma oma esimese väljalangemise teate (S) ettevõttest, kus kolmas vestlusevoor jäi mu viimaseks. Uue nädala alguseks selgus ka teise koha (P) saatus, kus otsustati siiski juba välja valitud kandidaadiga edasi minna.
Järgi jäid kolm kohta, esimene neist (I), kus peale vestlusvooru oli suhteliselt kahtlane tunne, sest ma suutsin seal inglise keelse osa päris nässu keerata, lisaks tundus, et see oleks kõige suurem väljakutse, kuna pole päris 100% see mida ma teinud olen, ning kindlasti peaksin taaskord kõvasti vaeva nägema. Peale nädalast vestluste toimumist sain aga ootamatu kutse, järgmisesse vooru, toimus see juba samal hilisõhtul kui teada sain ja juttu jagus meil koguni 1,5 tunniks, mida aeg edasi, seda enam hakkas mulle tunduma, et sellest võib asja saada.
Teine koht, kus ma teisel nädalal käisin oli (T), seal oli vestlusvoor väga paljulubav ja pakutav oli justkui identne sellega, mida ma tean ja tunnen, kahjuks aga selgus paar päeva tagasi, et 3 päeva peale konkurssi lõppu oli neil juba inimene olemas, seega võib aimata, et ettevõtte siseselt tehti mingisugune muudatus, lisaks ilmus samal päeval uus töökuulutus tolle osakonna juhi kohale, kes teab, mis seal toimub. Viienda koha kohta (K) aga on siiamaani vaikus ja sellest ma enam midagi ei oota, seal käisin ma vestlusel juba kuu tagasi.
Seega võib mu jutust välja lugeda ühte, et koht kuhu ma lähen saab olema mulle taaskord väljakutse, ning kuna ma juba sellise kummalise töösaatusega olen, siis võtan ma aga hea meelega selle vastu, sest kes ei riski see šampust ei joo!
Tore kokkulangevus oli muidugi taaskord see, et ma sain vaid loetud tunnid enne (I) tööpakkumise infot teate, et konkurss (T) kohale on lõppenud, seega ei olnud mul enam mingit dilemmat ega kahtlust, et pakkumine vastu võtta. Siinkohal soovitan oma ema lauset taaskord lugeda, sest nii kummaline kui see ka pole, siis just nii ta ongi.
No comments:
Post a Comment